Läinud nädalal said rahandusminister Annely Akkermann ja ettevõtlusminister Kristjan Järvan nõudliku kirja Tele2 Eesti juhilt Christopher Robbinsilt.

Robbinsile teeb tuska viis, kuidas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus otsis mobiil- ja lauatelefoni operaatorit enam kui 70 riigiasutusele. Eriti pani teda muretsema, et Telia, kes kõige rohkem raha küsis, ainsana kaalule jäi.

"See ei ole ainult õiguslik vaidlus, vaid peaks tekitama teravaid küsimusi erinevatel avaliku võimu teostamise tasanditel," kirjutas Robbins.

Telia küsis nelja aasta töö eest umbes 1,2 miljonit eurot, Elisa sellest pisut vähem aga Tele2 koguni kolm korda vähem raha.

Tele2 jurist Anna Pauliina Aavik märkis, et näiteks iseteenindusele kehtestatud nõuetes on ta Telia soosimist varemgi märganud. "Tihti kui sa loed riigihangete tehnilisi kirjeldusi iseteeninduse osas, siis sa loeksid nagu Telia iseteeninduse tehnilist kirjeldust," rääkis Aavik.

Etteheiteid on teisigi ning kokkuvõttes kõlab neist välja sõnum, et hange mängiti otse Teliale kätte.

"See ei vasta tõele," ütles Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse direktor Ergo Tars. "Selle hanke kokkupanekul me küsisime eelnevalt kõikidelt teenusepakkujatelt tagasisidet tingimustele. Neid ettepanekuid õigetes kohtades meile ei laekunud üheltki teenusepakkujalt."

Ka siis, kui riigihange välja kuulutati, ei kaevanud keegi, et selle tingimused neid liialt piiravad.

Anna Pauliina Aaviku sõnul olnuks taoline vaidlus väga keeruline. "Sest siis meie poolt oleks vaja ju ära tõendada, miks hankijal näiteks ei ole seda iseteeninduse nõuet vaja või seda tehnilist tehnoloogiat vaja," selgitas Aavik.

Et helistada saaks wifiga

Riigiasutused ei küsinud ka midagi ennekuulmatut. Esiteks taheti, et iseteenindust saaks kasutada ilma konsultandita suhtlemata. Kuna 2017. aastal korraldatud ja enam kui 30 riigiasutust hõlmava sidehanke võitis tänane vaidlustaja Tele2, oskab Ergo Tars oodatud muutust kirjeldada.

"Kui täna oleks vaja suunata minu mobiiltelefon teisele numbrile, siis ma pean võtma ühendust oma büroojuhiga, kes võtab ühendust kliendihalduriga, kes siis teeb selle suunamise ära. Ma pean võtma aega, paluma kellelgi midagi teha ja ootama, et see tegevus sünniks," rääkis Tars. "Mitte, et ma võtan minuti, login iseteeninduskeskkonda sisse, suunan oma numbri ära ja saan oma eluga edasi minna."

Teiseks sooviti, et ühel ajal saaks telefoniga rääkida ja internetis surfata. Seda võimaldavad küll nii Elisa, Telia kui Tele2, aga viimase puhul saab seda teha peamiselt Apple'i telefonidega.

Aavik selgitas, et teenuse laiendamiseks peavad operaator ja telefonitootja iga mudeli kohta eraldi kokkuleppe tegema. "Mida suurem seadmetootja, seda lihtsam see tavaliselt on," ütles Aavik ning lisas, et läbirääkimised sel teemal jätkuvad.

Kolmandaks tahavad riigiasutused, et telefonikõnesid saaks teha ka wifi võrgus. Ergo Tars rääkis, et seda läheb eriti vaja tänapäevastes betoonist, metallist ja klaasist büroohoonetes. Tavaline telefonilevi on neis tema sõnul päris kehv. "Selle lahenduse tõttu paraneb oluliselt kõneside katvus, kuhu tavaline 4G ja 3G ei levi," ütles Tars.

Kolm kuud pärast pakkumist või lepingut?

Tele2 niisiis vaidlema ei hakanud ja otsustas riigihankes osaleda. Suvel koostatud pakkumisele pandi juurde lisadokument, kus kirjutati, et tarvilikud asjad arendatakse välja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. "Ja hetkel ka on meil töös ja arendatud need asjad, et me vastaks täpselt hanketingimustele," ütles Aavik.

Riigiasutustele sellest lubadusest ei piisanud ja Tele2 pakkumine lükati kõrvale.

Ergo Tarsi sõnul hangitakse teenust ka neile asutustele, kes on uute tehnoloogiatega juba harjunud. "On väga raske põhjendada, et te saate neid tehnoloogiaid kolme kuu pärast ja peate niikaua proovima kuidagi hakkama saada. See oleks nende jaoks teenuse kvaliteedis allaminek," ütles Tars.

Hiljem, riigihangete vaidluskomisjoni ees rõhutas Tele2, et kõike soovitut ei plaaninud ettevõte välja arendada mitte kolme kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, vaid kolme kuu jooksul alates oma pakkumisest. Teisiti öeldes, tänaseks peaks lubatu juba valmis olema.

Aavik ütles, et pakkumise võinuks paremini sõnastada. "Neid dokumente tihti ei vaata üle jurist. Ärilise poole ja tehnilised inimesed võib-olla ei mõtle iga sõna tähendusele," sõnas Aavik ning lisas, et riigiasutus pidanuks neilt ise täpsemaid selgitusi küsima.

Riigihangete vaidluskomisjon jättis õiguse suuresti hankijale ning märkis, et riigiasutuse otsus Tele2 kõrvale jätta oli põhjendatud.

Ettevõte pöördus kohtusse, et vaidluskomisjoni otsus tühistataks. "Me leiame, et meie pakkumise tagasilükkamine oli alusetu ja põhjendamatu," rõhutas Aavik.

Kuni vaidlused käivad, osutab Tele2 teenust edasi

Omaette küsimus on, kuidas õnnestus Tele2-l konkurentidest kolm korda soodsamat hinda pakkuda. Ergo Tars ütles, et suur osa hinnavahest tuleb lauatelefoni teenuselt.

Anna Pauliina Aaviku hinnangul võib olulist rolli mängida see, et Tele2 seadmed on paljude asutuste juures juba olemas. "Need lõplikud hinnad kujunevad vastavalt tarbimisele," lisas Tars samas.

Tele2 väitele, et riigihankes eelistati teadlikult üht ettevõtet, annab hoogu see, et kõrvale lükati ka Elisa pakkumine. Aavik ütles, et ka konkurent ei suutnud kõike riigi soovitut pakkuda. "Seal oli vist nende lauatelefonidega ja nende funktsionaalsusega mingisugune probleem. Hankija leidis, et tehnilise kirjelduse mingeid punkte Elisa ei täida," sõnas Aavik.

Riigi Info- ka Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusel on aga hoopis teistsugune selgitus. "Seal oli üks protseduurika vastu eksimus. Me ei saanud tänu sellele hankedokumente kriteeriumitele vastavaks tunnistada," ütles Tars.

Elisa ise konkreetsetesse põhjendustesse ei lasku. Küll aga märgib ettevõte, et hanketingimused olid mitmeti tõlgendatavad ja ebaõnnestunud. "Parim lahendus oleks antud hange tühistada ning teha uus, ilma ebavajalike lisanõueteta. Nii leitaks sideteenuste tellimiseks ka maksumaksja poolelt vaadatuna säästlikum lahendus," teatas Elisa.

Kui kaua võivad kohtuvaidlused kesta, pole teada. See tähendab, et üle 70 asutuse, kes ootasid uut sideteenuse lepingut, peavad nüüd teisi lahendusi otsima. Nende jaoks, kes osalesid eelmises ühishankes, kehtisid lepingud oktoobri lõpuni. Sisuliselt tähendab see, et senine partner ja nüüd ka vaidleja Tele2 saab teenust vähemalt mõnda aega edasi osutada.

"Alates 1. novembrist oleme me hankelepingut pikendanud, kuni saab selguse uue hanke osas," kinnitas Aavik.