Mihkel Nestor ütles, et paljudele riikidele on järgmiseks aastaks prognoositud majanduslangust, nende hulgas näiteks Rootsile. Eesti majandus kasvab SEB prognoosi järgi tuleval aastal 0,3 protsenti.

"Kuna Eesti majandus siseneb sellesse kriisi väga heast positsioonist, siis mul oli julgust öelda, et äkki natuke kasvu tuleb," sõnas ta.

Inflatsiooniprognoos on Nestori sõnul 8,5 protsendi juures.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel kommenteeris, et praeguse kõrge inflatsiooni tingimustes ei oleks isegi kaheprotsendiline majanduslangus dramaatiline.

Koppel ütles, et praegune majanduskriis ei ole nii hull nagu 2008.-2009. aasta oma.

"Ma olen mingitel kohtumistel, konverentsidel üritanud selgitada, et isegi kui järgmisel aastal on majanduslangus, ei tähenda see, et see on 2008.-2009. aasta. Sest inflatsioon on nii kõrge ja püsib kõrge ja see inflatsioon võetakse nominaalkasvust maha ja saadakse reaalkasv. See on auto, aga makk mängib, reisijad on ka, mootor töötab, sooja isegi puhub, lihtsalt sidur väga hästi ei lahuta. See pole nagu 2008-2009, kus tagurdati Türisalu pangalt alla ja oli plärts. See pole see olukord," kirjeldas ta.

Analüütikud ei pea ka Eesti tööturu olukorda praegu väga kehvaks. Nestor selgitas, et Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluste järgi on kehvemas seisus praegu töötlev tööstus. Teenindussektoris soovivad ettevõtted töötajaid juurde palgata.

"Töötlev tööstus on ainus, kus on suurem masendus. Teised on nulli piiril. Ma laiapõhjalist probleemi täna Eesti tööturul ei näe. Tuletan meelde, et majandus on palju suurem kui töötlev tööstus. Meil on teenindussektor nii palju kasvanud, info- ja sidesektor on juba kümme protsenti Eesti kogu majandusest. Tegelikkuses me oleme täna väga palju paremas seisus kui kõikide eelmiste kriiside ajal oleme olnud," rääkis Nestor.

Ettevõtjad: tarbija käitumist kriis veel ei mõjuta

Selveri juht Kristi Lomp rääkis ETV saates "UV faktor", et kriis on käes, kuid see liigub tasapisi.

"Me oleme eraisikutena eelkõige, ettevõtetena mitte nii palju uinutatud olekus ja võib-olla tarbime veel vanadest rasvadest ja kliendi käitumist vaadates ei ole päris tajunud, kus me oleme ja kuhu oleme teel," ütles Lomp.

"Väga tugevalt on kriisi olemasolu märganud erinevate sektorite ettevõtted. Juba aasta aega on seda tunnetust meil olemas. Samamoodi suuremad, tugevamad ettevõtted teavad, et see mingil hetkel tuleb, see tuleb üle elada ja selleks valmistutakse," lisas ta.

Tema sõnul on Selveris märgata majandusolukorra muutumist seoses sisendhindade kasvuga, seda nii ettevõtte enda kui ka koostööpartnerite puhul.

"Need summad, mida me eelmistest aastatest rohkem nende arvete tasumiseks tasume, on astronoomilised. Isegi kui meie äriline pool seda kohe märku ei anna, et oleks kriis käes, sest tarbimine ju täna jätkub, siis suuremate ja väiksemate ettevõtete puhul me ei räägi enam kasumi vähenemisest, me räägime kasumi püüdmisest. Üsna mitmed meie koostööpartnerid on juba teavitanud meid lõpetamisest. /.../ Väikeste tootjate puhul pigem lõpetatakse tegevus," selgitas Lomp.

Salvesti juht Triin Kõrgmaa rääkis samuti, et tarbija pole veel oma käitumist kriisiga kohandanud.

"See kriis pole meile lõplikult kätte jõudnud, kuigi toiduhinnad on juba kasvanud – esialgse statistika järgi oktoobris 28 protsenti. Täna tegelikult alles hakkavad hinnad poodidesse jõudma. See tähendab, et tarbija pole oma mullist veel välja tulnud. /.../ Sa tajud, et hinnad on muutunud, aga kas sa ostad midagi vähem selle võrra? Täna tarbimises näeme ja statistika näitab, et me ei osta vähem tarbijatena ja see tähendab, et see kriis natuke aega jätkub. Toitu ta paratamatult jõuab kõige viimasena, sest toit on see, mida meil kõigil on vaja," selgitas Kõrgmaa.

LHV Panga juht Kadri Kiisel tõdes, et ühel või teisel moel mõjutab kriis kõiki, nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid.

"Ma arvan, et oleks sinisilmne öelda, et meil pole mingeid kriisi ilminguid. Võib-olla ajame segamini juba kriisist tulenevad tagajärjed, sest tagajärgi on lihtsam mõista. Kui selgelt ettevõtted lähevad pankrotti, kui inimesed ei tule toime enda tavapäraste kohustuste täitmisega, kui sul tekib rohkem võlglasi näiteks ja kui viis peamist kuluartiklit on inimestel drastiliselt kasvanud iga päev selleks, et hakkama saada, siis selge, et midagi peab muutuma," kommenteeris ta ja lisas, et pankadesse jõuavad kriisi mõjud viitega.

Kiiseli sõnul siseneb Eesti praegusesse kriisi aga tugevamana kui eelmistesse, 2008.-2009. aasta kriisi.

"Ettevõtjad ja kliendid on puhvrit kogunud, me siseneme kriisiolukorda ikka oluliselt tugevama kui näiteks eelmisesse kriisi. Oleme hoopis teisel tasemel, jõukus on kasvanud inimestel, ettevõtjad on tugevamad kui eales varem. Ja ei saa alahinnata, et ettevõtjad on ühe kriisi värskelt läbinud, nad on karastunud, nad on juba pidanud oma tegevust ümber vaatama," ütles ta.

Kiiseli hinnangul tuleks aga praegust ärevust maha võtta. "Ma arvan, et oleksime keerulisemas olukorras, kui oleksime hästi tugevast seisust kukkunud kõrge inflatsiooniga olukorda, kus hinnakasv meeletu. Kõik on natuke rahulikumad," lisas ta.

Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe märkis, et ettevõte ei jälgi praegu ainult igapäevaseid hindu, vaid vaatab ka tulevikutehingute hindu, et leida võimalused kriis üle elada.

"Teha pikk plaan ja olla pikaajaliselt jätkusuutlik. Kui vaadata energiatoodete tulevikuhindasid, siis on näha, et hiljemalt alates 2024. aastast kõigi energiatoodete hinnad märkimisväärselt langevad. Pole küsimus kas, vaid millal hinnamull puruneb. /.../ Ta kindlasti on kriis ja mull, aga küsimus on, kui kaua see kestab ja millal see puruneb ja kas jätkub ettevõtetel jaksu see raske periood üle elada."

Saates olnud ettevõtjate sõnul on nii Eesti riigil kui ka ettevõtjatel vaja mõelda pikale plaanile, kuidas kriisiga toime tulla.