Harkivist pärit Svitlana tuli koos nelja-aastase lapsega Narva aprillis. Esialgu peatuti sugulaste juures, sügise saabudes hakati üürikorterit otsima. Kuid nagu selgus, põgenikele kortereid üürida Narvas kardetakse, põgenikke ei usaldata või lihtsalt ei soovita ukrainlasi oma korterisse registreerida.  

"Muidugi oli see solvav, sest ma ei sattunud võõrasse riiki omal tahtel, kohvriga, milles on kogu su elu ja lapsega. Lisaks veel öeldakse sulle, et just sind ei taheta, kuna sa oled ukrainlane," rääkis sõjapõgenik Svitlana.

Paari kuu jooksul õnnestus leida lahke perenaine, kes oli nõus nii ukrainlasi majutama kui ka üürilepingut sõlmima.

"Mulle oli väga oluline, et oleks leping ning et ka üürileandja makse maksaks, sest Eesti on meisse väga hästi suhtunud ja minu jaoks oli tähtis, et kõik oleks aus ja seaduslik," ütles Svitlana.

Vaatamata üüriviperustele täheldab kohalik sotsiaalabiamet Narva saabuvate põgenike arvu kasvu. Põhjused on lihtsad. Narvas on elu odavam, üürihinnad madalamad, kuid oluline on ka see, et sõjašokist toibuvatel põgenike lastel on arusaadavas keeles kergem õppida, suhelda ja sõpru leida. Narva muutub põgenike seas üha populaarsemaks.

"Nad pöörduvad meie poole Tartust, Tallinnast, Haapsalust. Pagulasperede kodukeeleks on vene keel ja just seetõttu inimesed valivad meie linna toetava keskkonna pärast. Nad tahavad vähem stressi, nad tahavad kiiremini kohaneda," rääkis Narva sotsiaalabiameti vanemspetsialist Alla Ojavere.

Praegu elab Narvas ametlikult veidi üle 500 Ukraina põgeniku, umbes saja võrra enam kui septembri algul. Tegelikult elab neid Narvas palju rohkem, kuna kõigil pole õnnestunud üürikorterit leida ja seda oma elukohana registreerida.