Euroopa Liit tahab ametlikult Venemaa isoleerida

Venemaa isoleerimine saab tõenäoliselt uueks ametlikuks Euroopa Liidu poliitikaks. Euroopa Liit ei ole oma ametlikku välispoliitikat Venemaa suhtes 2016. aastast uuendanud ning uus dokument peaks ametliku dokumendi viima kooskõlla tegeliku olukorraga.
Euroopa Liit hakkab muutma oma ametlikku Venemaa-poliitikat.
Politico on näinud uue Vene-poliitika mustanddokumenti, mille kohaselt on Euroopa Liidu siht Venemaa isoleerimine.
"Venemaa isoleerimine rahvusvaheliselt ning kehtestada ja viia ellu piiravaid meetmeid Venemaa vastu ning jälgida nendest möödaminekut," on dokumendis kirjas.
Politico toob välja, et dokumendi muutmisega kooskõlastatakse ametlikud dokumendid tegeliku poliitikaga.
Veebruarist, kui Venemaa tungis Ukrainale täieulatuslikult kallale, on Euroopa Liit võtnud Venemaa vastu kasutusele ulatuslikud majandussanktsioonid, mis puudutavad Vene majandust, importi ja eksporti.
Kuna sõda Venemaa ja Ukraina vahel veel kestab, ei ole kõik samal arvamusel, et praegu on aeg panna paika Euroopa Liidu pikaajaline suhe Venemaaga.
Ametlikult alustasid liikmesriikide välisministrid esmaspäeval Brüsselis Euroopa Liidu uue Vene-poliitika vaagimist.
Peale Venemaa isoleerimise rõhutab dokument ka Vene sõjakuritegude vastutusele võtmist ning Euroopa Liidu naaberriikide toetamist, mis on suuresti suunatud Balkani poolsaare riikide poole.
Mitmed Balkani riigid soovivad Euroopa Liiduga liituda.
Mustanddokument toob välja ka Euroopa Liidu koostöö NATO-ga ning kodanikuühiskonna toetamise Venemaal.
Samuti mainitakse dokumendis ka Euroopa Liidu vastupidavust, millest Politico hinnangul loeb välja Euroopa Liidu energiasõltuvuse vähendamise Venemaast.
Ka eelmises poliitikadokumendis oli kirjas kodanikuühiskonna toetamine ning Euroopa Liidu naaberriikidega sidemete tugevdamine.
Üks võimalik vaidluspunkt liikmesriikide välisministrite vahel on lauseosa, kus öeldakse, et kuniks Venemaa ründab Ukrainat ja rikub rahvusvahelist õigust, ei saa Euroopa Liit naasta normaalsete suheteni Venemaaga.
Politico hinnangul tahavad Balti riikide diplomaadid dokumendis karmimat sõnastust, kuid samas Saksamaa on praeguse sõnastusega rahul.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Politico