Luik: raketiintsident ei kahjusta NATO-Ukraina suhteid

Jüri Luik.
Jüri Luik. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kui teisipäeva pärastlõunal Poolat tabanud rakett oli ka Ukraina tulistatud, siis igal juhul on intsidendi tegelik süüdlane agressioonisõda pidav Venemaa ning seetõttu ei kahjusta juhtunu Ukraina ja NATO suhteid, ütles Eesti suursaadik alliansi juures Jüri Luik.

"Nagu öeldud, me veel ei tea täpselt, kust see tuli. Aga kui see on ka juhuslik rakett, mis on seotud Ukraina võitlusega Vene vallutajatega ja ülekaaluka raketisaju vastu, mille venelased eile käivitasid, siis on ju selge, et ukrainlaste poolt oleks tegu täieliku õnnetusjuhtumiga või tehnilise veaga ja see mingil juhul ei riku suhteid NATO riikide ja Ukraina vahel," ütles Luik kolmapäeval Brüsselis ERR-ile.

"Nagu öeldud, Ukraina abistamine jätkub täiel mõõdul ja kindlasti, mida rohkem me saadame Ukrainale kvaliteetset Lääne õhutõrjetehnikat, seda efektiivsem on ka Ukraina oma tegevuses Vene rakettide purustamisel," lisas suursaadik pärast Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC) kohtumist, kus intsidenti arutati.

Eesti alalise esindaja sõnul praegu veel uurimine käib ja lõplikke otsuseid ei saa teha. "Kuid selge on ka see, et tegu on juhusliku intsidendiga, see ei ole tahtlik NATO territooriumi sihtimine," lisas ta.

Samuti on Luige sõnul kindel, et tegu on Vene päritolu raketiga, kuigi seda, kust see täpselt välja lasti, ei saa veel öelda.

"Lõplik kindlus tuleb siis, kui tulevad lõplikud uurimistulemused. Ja see on ka põhjus, miks tänane Põhja-Atlandi Nõukogu möödus rahulikus toonis. Aga mis minu arust oli kõige olulisem, et kriipsutati alla, et see on Venemaa süü, see on Vene juhtkonna süü ja et Ukraina abistamine peab jätkuma samas mõõtkavas või veelgi tugevamalt. Nii et selles mõttes need järeldused, mis tehti sellel NAC-i istungil, olid väga õiged ja asjakohased," rääkis suursaadik.

"Ja selge on ka see, et ükskõik, kellele see rakett kuulub, selle süüdlane on Venemaa oma täiemõõtmelise agressiooniga oma naabri, Ukraina, vastu, mille üks element on ka massiivne tsiviilinfrastruktuuri pommitamine. Ukraina suunas lasti eile välja üle 100 raketi, nii et selles mõttes ei ole kahtlust, kes seisab selle raketi taga, ükskõik, kellele see konkreetne rakett siis kuulub," lisas Luik.

Suursaadiku kinnitusel on kõik jõud NATO-s veendunud, et tegu oli juhusliku intsidendiga ning ei nähta riski, et sellele järgneks laiaulatuslikum rünnak või sellise intsidendi kordumine ja see seetõttu ei peetud ametlike konsultatsioonide alustamist tähendava NATO artikkel nelja käivitamist vajalikuks.

"See muidugi ei tähenda, et ei toimuks pidevad konsultatsiooni nii sellel NAC-il kui ka edaspidi tänase-homse päeva jooksul. Ma usun ka, et üsnagi kiiresti jõutakse järeldusele, kust see rakett siis tuli ja kelle rakett see oli. Ma ei arva, et see uurimine nüüd väga kaua kestaks," lisas Luik.

ERR-i küsimusele, kas NATO sooviks kaitsta teatavat osa Lääne-Ukraina õhuruumist, kindlustamaks, et ükski Venemaa või kellegi teise rakett ei saaks maanduda NATO riikide pinnal, vastas Luik, et selliseid kavasid praegu ei ole. 

"Praegu ei ole mingeid plaane, mis oleksid seotud otseselt mingisuguste NATO sammudega Ukraina pinnal. Nii et selles osas ma ei saa selle spekulatsiooniga kuidagi ühineda," ütles Luik.

NATO suursaadikuid ühendav Põhja-Atlandi Nõukogu arutas kolmapäeval raketitabamust Poola piiriäärses külas, milles hukkus kaks inimest. Koosolekul osalesid ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg, NATO Euroopa-vägede ülemjuhataja (SACEUR) ja luure esindajad.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: