Sel sügisel on ettevõtete laenudest üle 60 päeva maksetähtaega ületavaid umbes 0,2 protsenti, aga 2023. aastal kasvab see tõenäoliselt kahe protsendi lähedale.

"Nüüd, kus majanduse väljavaade on kehvem, peab valmis olema selleks, et probleemsete laenude hulk Eesti pankades võib mõnevõrra kasvada. Me näeme, et see ei peaks väga kõrgeks minema," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

2008.–2010. aasta kriisis ulatus viivises laenude osakaal suisa 10 protsendini. Nii musta stsenaariumit Eesti Pank praegu ei prognoosi. Ent laenude väljastamine jätkub kommertspankades endiselt suure hooga, mistap peavad nad ka laenude hapuks minemise riske maandama.

"Laenukasv on Eestis jätkuvalt päris kiire, isegi meie jaoks üllatavalt kiire. Viimastel andmetel nii ettevõtete kui ka eluaseme laenude mahud on kasvanud jätkuvalt enam kui 10 protsenti võrreldes aastatagusega. Kui laenukasv sellises tempos peaks jätkuma, siis see kindlasti tekitab ka täiendavaid riske tulenevalt kasvavast võlakoormusest," lausus Müller.

LHV on viimasel ajal oma turuosa laenude väljastamisel nii jõudsalt kasvatanud, et keskpank otsustas tõsta nende kapitalipuhvri nõuet uuest aastast seniselt 1,5 protsendilt 2 protsendini. LHV kinnitas, et hoogne kasv pole nende laenuportfellile veel negatiivset mõju avaldanud.

"Aga selgelt oleme nõus Eesti Pangaga, et tõenäoliselt need (riskid) kasvama hakkavad. Kui ettevõtete ja eraisikute kulukomponendid on oluliselt kasvamas, siis toob see selle kaasa, et nii mõnedki ettevõtted ja inimesed jäävad raskustesse oma kohustuste teenindamisel," märkis LHV Panga krediidijuht Rain Gontmacher.

"On kulud kasvanud ja tarneraskused. Eks see kõik omakorda tähendab, et laenude teenindamine on muutunud või muutumas keerulisemaks paljude ettevõtete jaoks. Eelkõige me näeme probleemi tekkivat väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Palts tõdes, et ohumärke tuleb praegu kõikjalt, ent suurema löögi all on eeskätt töötleva tööstuse ettevõtted.

"Ühelt poolt juba kuid kestnud kõrgemad energiahinnad, juurde ka palgakasv. Üha olulisemaks on viimastel kuudel muutunud ka see, et nõudlus Euroopa poolt, mis on sisuliselt ikkagi meie koduturg, on hakanud vaikselt mõranema," lausus Palts.

Majapidamiste võime oma eluasemelaene tagasi maksta on vaatamata intressitõusudele Eesti Panga hinnangul endiselt üsna hea ja probleemsete laenude tase nihkub 2023. aastal eeldatavasti 0,3 protsendi juurde. Võrdluseks – sama näitaja kasvas 2008.–2010. aasta kriisi ajal viie protsendi lähedale.