Omavalitsuste tuuleplaneeringud võivad kuni poole võrra lüheneda

Aidu tuulepark
Aidu tuulepark Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Rahandusministeerium loodab seadusemuudatust, mis laseks omavalitsustel tuuleparke senisest kaks-kolm aastat kiiremini planeerida. Otseteed tahetakse pakkuda ka käimasolevatele planeeringutele.

Üle kümne valla ja linna on algatanud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, et leida oma maal parim koht tuulepargiks. Lihtsustatult koosneb eriplaneering kahest etapist. Kõigepealt pannakse kaardile mitu võimalikku asukohta ja mõeldakse, kus tooks tuulepark enim kasu ja kõige vähem kahju.

Teises etapis koostatakse enim punkte saanud alale põhjalikum lahendus. Kui kaua kogu protsess aega võtab, pole võimalik täpselt öelda, sest ükski omavalitsus pole veel asukohavalikust kaugemale jõudnud. Rahandusministeerium pakub, et planeering tänasel kujul nõuab viis kuni kuus aastat.

Neljapäeval tutvustas rahandusministeerium valitsusele oma ettepanekuid, kuidas omavalitsuse eriplaneeringut oluliselt lühendada. Ministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer ütles, et omavalitsused saaks kokku hoida koguni kaks-kolm aastat.

"Juhul kui nad leiavad asukoha eelvaliku etapi lõpuks veendumuse, et neil ei ole tegelikult vajadust mingeid täiendavaid uuringuid teha, kui keskkonnamõju strateegiline hindamine ütleb ka, et tegelikult see ala sobib tuuleparkide rajamiseks; kui ei ole konflikti, siis on neil võimalus detailsema lahenduse koostamisest loobuda ja minna edasi projekteerimistingimuste juurde ja seal lahendus lõpule viia," lausus Kaljuveer.

Asukohta valides peab täpsem olema

Detailsem lahendus on seaduse mõtte järgi kui detailplaneering. Muu hulgas täpsustatakse selles kruntide jaotust, aga ka hoonestusala. Tuulepargi puhul pannakse suuresti paika konkreetsete tuulikute asukohad. Ühtlasi tehakse täpsemaid keskkonnauuringuid. Kui vaja, loetakse üle nahkhiired; kui tarvis, analüüsitakse põhjavett. Paika pannakse ka teedevõrk ja tehnovõrgud.

Kaljuveer ütles, et osa neist asjadest võib omavalitsus lahendada projekteerimistingimusi andes.

"Meil on ka täna loogika, et üldplaneeringus näed sa ette mingid alad, kus on võimalik projekteerimistingimustega hooneid rajada," tõi Kaljuveer paralleeli. "Samamoodi, kui sa teed asukoha eelvaliku ära, siis sa paned otsusesse kirja tingimused, millest lähtuvalt on võimalik projekteerimistingimusi hiljem väljastada."

Kuid ka selle jaoks, et projekteerimistingimusi anda, läheb tarvis suuremat detailsusastet. "Omavalitsused peavad asukoha eelvaliku etapis mingitel juhtudel tegema rohkem," tõdes Kaljuveer. Sellisel juhul tuleb aga rohkem uurida kõiki potentsiaalseid alasid.

Plaanitav seadusemuudatus jätab siiski ka võimaluse detailsem planeeringulahendus valmis teha. Aga selle avalik arutamine jääks hilisemasse, planeeringu vastuvõtmise faasi. Nii saaks kogu protsessi lühendada umbes poole aasta võrra.

Puudutab ka käimasolevaid planeeringuid

Seni on suuremad planeerimisseaduse muudatused tulnud koos märkusega, et kõik juba käimasolevad planeeringud menetletakse lõpuni varem kehtinud seaduse alusel.

"Nende muudatustega on nii, et need kohalduvad ka käimasolevatele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutele," lausus Kaljuveer.

Sestap loodab rahandusministeerium, et kavandatust kiiremini kerkivad tuulepargid ka nendes valdades-linnades, kus arutelud on juba käimas.

Praegu kuulub kohaliku eriplaneeringu juurde neli avalikku aruteluringi. Kõigepealt arutatakse kogukonnaga, mida tuleb eelvalikut tehes analüüsida. Siis arutatakse väljapakutud asukoha üle. Seejärel räägitakse läbi detailne planeeringulahendus ning lõpuks toimub avalik arutelu kogu eriplaneeringu üle.

Ka seni kõige kaugemale jõudnud omavalitsustel on ees veel kogu protsessi teine avalikustamisring. Kaljuveer ütles, et selle eel tuleks valdadel-linnadel võimaliku seadusemuudatusega arvestada.

"Et seda muudatust kommunikeerida. See võimaldab tagada, et inimene, kes mõtleski, et ta räägib alles detailse lahenduse juures kaasa, saab aru, et tal ei teki seda võimalust enam," ütles Kaljuveer.

Eriplaneeringuga võib tuulikuid ka tõrjuda

Seda, kuidas need mõtted kõik seadusesse kirja saavad, rahandusministeeriumis alles mõeldakse. Riigikogult palutakse tõenäoliselt lisada need juba esimese lugemise läbinud seaduseelnõu külge. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõustub seadusemuudatus uue aasta alguses," ütles Kaljuveer.

Paralleelselt valmistab ministeerium ette teist tuuleenergeetika kiirendit. See tuleb Euroopa Liidus tekkinud ideest, mille järgi peaks iga liikmesriik välja selgitama eelisarendusalad niimoodi, et tuulikud võiksid kerkida juba mõne aastaga.

"Täna on jätkuvalt see sõnum, et kohalikud omavalitsused, tehke oma tööd edasi ja otsige need alad ja kehtestage need planeeringud," lubas Kaljuveer. "Meie ei tule ja ei sekku teie protsessi. Me otsime täiendavaid alasid."

See aga annab võimalusteakna neile omavalitsustele, mida juhtivad poliitikud põhimõtteliselt tuuleparke põlgavad. Soovi korral võib eriplaneeringu algatada ka pelgalt selleks, et maa riigi ees nii-öelda lukku panna.

"See on üks küsimus, mille peale me peame veel mõtlema," märkis Kaljuveer. "See pakett, mida me kokku paneme, peab valmis olema aastaks 2023."

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: