Transpordiamet: hinnatõusud teede talihooldust ei mõjuta

Foto: Siim Lõvi /ERR

Transpordiametil on eeloleval talvel teehoolduseks kasutada 20 miljonit eurot ning ameti kinnitusel talvisele hooldusele hinnaalandust ei tehta ja sisendhindade kallinemine teehooldusfirmadele kompenseeritakse.

Suurimal teehooldajal Verstonil tuleb talvel korras hoida 5500 kilomeetrit riigimaanteid, mis moodustab kolmandiku Eesti riigiteede võrgust. Selleks on ettevõttel kasutada 74 hooldusmasinat ja 35 traktorit. Hinnatõusu tõttu on teedehooldus läinud kallimaks.

"Lepingud on viieaastased ja kui me pakkumisi teeme, siis arvestame keskmise talvega, tuginedes varasematele kogemustele, mis meil on. Nii et, jah, talved on erinevad ja sellepärast ei saa täna kindlalt väita, et me igal talve edukad oleme, aga keskmiselt tuleme välja," rääkis Verstoni korrashoiu valdkonnajuht Tarmo Lood.

Näiteks eelmine talv oli teehoolduse mõistes raske, aga kaks sellele eelnevat samas kerged, ütles Lood.

Hoolduse kallinemist kompenseerib transpordiamet vastavalt tarbijahindade muutusele.

"Kui me mõtleme teehoiu raske olukorra peale rahastamise mõttes, siis talihoole on küll viimane koht, kus hinnaalandust teha ehk siis ohutuse arvelt me kärpima ei lähe. /.../ Nii sisendhindade tõus kui ka ja üleüldine hindade tõus on tähendanud seda, et kulud teehoolde jaoks on suurenenud. Seetõttu on meil see indekseerimise mehhanism või kompenseerimise mehhanism teatud tarbijahinnaindeksiga – nii nagu see liigub, liiguvad ka ühikhinnad," selgitas transpordiameti taristu korrashoiu osakonna juhataja Andres Piibeleht.

Riigiteid on 16 500 kilomeetrit. Neist ligikaudu pool on kõige madalama seisunditasemega, ülejaanud pool jaguneb kaheks – keskmise ja kõige kõrgema seisunditaseme vahel. Viimane neist on põhimaanteedel ja muudel kõige kõrgema liiklussagedustega teedel. Näiteks kõrgeima tasemega kahe sõiduteega teelõigul tuleb libedusetõrjet teha kahe tunni jooksul pärast selle tekkimist.

Praeguseid seisunditasemeid pole kavas muuta, sest see eeldaks suuri investeeringud ja teehooldekulude tõusu.

"Praegu on hooldaja jaoks seisunditaseme saavutamise ajad juba nii sportlikud, et seal edasi minna enam väga ei ole. Siis me peaksime oluliselt suurema ressurssi välja panema, mis jälle majanduslikult ei ole mõistlik," rääkis Tarmo Lood.

"Eks tasemeid võib alati tõsta, aga siin vahendid seavad oma piiri ja lähtume siis liiklussagedusest ehk seal, kus rohkem kasutajaid, seal kõrgem tase ja vastupidi," ütles Piibeleht.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: