Katastroofimeditsiini plaan annab ülevaate tervishoiusüsteemi valmisolekust
Riiklikul tasandil on septembrist alates koostamisel katastroofimeditsiini plaan, mida esitatakse valitsusele detsembri keskpaigas. Eelkõige annab seesugune dokument ülevaate tervishoiu olukorrast ja valmisolekust vajadusel reageerida koheselt seoses mõne katastroofiga.
Kus Eesti tervishoiuvõrk praegu on ning milline on meditsiiniline valmisolek vajadusel reageerida koheselt seoses mõne katastroofiga? Need on peamised küsimused, millele koostamisel olev dokument võiks vastused anda.
"Maailm on nii muutuv, et kui me siin oleme kolm aastat rääkinud pandeemiast ja pandeemiaks valmisolekust, siis tegelikult räägime me täna ka kiiritusest, keemiast ja seotud õnnetustest, massilistest kannatanutest väga äärmuslikes olukordades. Me peame läbi mõtlema, kuidas võiksime või peaksime haiglaid evakueerima, kuhu me lähme, kui meil on lisapinda vaja," kirjeldas sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Heidi Alasepp.
Seega lähtutaksegi katastroofimeditsiini plaani koostamisel nii Ukraina sõja juba saadud õppetundidest, aga vaadatakse tagasi ka koroonakriisile.
Koroonakriisi üks õnnestunud näide katastroofimeditsiini vaatest oli Alasepa sõnul kriisijuhtimissüsteem ehk Põhja- ja Lõuna meditsiinistaapide loomine ja töös hoidmine. Neid staape toob eeskujukas ka Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
"Mitte ainult nakkushaigete ravi, vaid ka nakkustõrjemeetmete kasutamine üldse on tervishoiusüsteemis hoopis teisel tasemel, kui ta oli enne seda kriisi. Praegu oleme selles olukorras, et oleme õppinud, kuidas suure hulga nakkushaigetega hakkama saada, oleme pannud paika tervishoiusüsteemi koostöömudelid uues situatsioonis ja selle osas on meil oluliselt rohkem kogemust, kuidas hakkama saada. Nii et täna saame hakkama päris hästi," rääkis Sule.
Koostatava plaani järgi võibki osapoolte sõnul Eesti katastroofimeditsiini tugevusteks nimetada väljaõppeid ja toimivat koostööd erinevate organisatsioonide vahel. Siin peetakse silmas ka kaitseväe kaasamist tervishoiualastesse väljakutsetesse.
"Niikaua kui oled seda harjutanud õppustel, on see üks tase, aga teine asi on see, kui selle praktiliselt läbi teed, minnes näiteks Kuressaare haiglale appi ja tehes oma üksuse, mis on mõeldud hoopis traumahaigete käsitlemiseks, ümber infektsioonhaiguste käsitlemise üksuseks. Hakata teise organisatsiooniga tihedas koostöös seda koos tegema igapäevaselt, need on väga suured väärtused," rääkis Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse juhataja kolonelleitnant Ahti Varblane.
Varblane lisas, et katastroofimeditsiini kava koostamine on vajalik samm, sest tekib ühtne lähenemine, kuidas meditsiin peaks valmistuma kriisideks ja katastroofideks. Osapooled sõnavad sedagi, et ka tulevikus on vaja regulaarselt läbi viia katastroofimeditsiinialaseid väljaõppeid ja koolitusi selleks, et kompetentsi hoida.
"Covid-kriis õpetas meile ka seda, et natuke peab olema varusid kogutud. Te mäletate ise, kuidas meil olid maskid puudu, ma töötasin ise haiglas, igast kabinetist korjasime kirurgilisi maske. Me oleme nüüd sellega arvestanud, et peab natuke varu olema. Me vaatame praegu energiakriisis, kuidas meil on varustatus generaatoritega. Ma arvan, et me oleme selle aasta jooksul palju juba tegutsenud, aga väga-väga palju on veel teha," rääkis Alasepp.
Toimetaja: Barbara Oja