Danilson-Järg ei sea prokuratuuri tegevust Mihkelsoni kaasuses kahtluse alla

Lea Danilson-Järg
Lea Danilson-Järg Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) leiab, et kehtiv seadus andis riigikogu liiget Marko Mihkelsoni puudutanud nn pildiskandaalis kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkuse kontrollimiseks piisavad alused.

"Arvestades olemasolevaid kaebevõimalusi ning prokuratuuriseaduses sätestatut, ei ole justiitsministril kohane seada prokuratuuri otsustuse seaduslikkust kahtluse alla. Rõhutan veel kord üle, et oluline on järgida võimude lahususe printsiipi ning vältida olukorda, et justiitsminister sekkuks poliitiliselt prokuratuuri sisulisse töösse kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimisel või riikliku süüdistuse esindamisel kohtus," teatas justiitsminister vastuses riigikogu liikme Marek Jürgensoni (Keskerakond) kirjalikule küsimusele.

Danilson-Järg selgitas, et justiitsministeeriumi teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene nende tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses.

"Prokuratuur ei tohi muutuda poliitiliseks tööriistaks. Seetõttu ei tohi justiitsminister kasutada oma järelevalvevolitusi selleks, et mõjutada prokuratuuri teise poliitiku suhtes kriminaalmenetlust alustama või lõpetama. Seda eriti olukorras, kus etteheited prokuratuuri kallutatuse kohta on teoreetilised ja spekulatiivsed ning tuginevad pelgalt faktile, et kellelegi tundub meedias avaldatu põhjal, et tegemist võis siiski olla kuriteoga. Kuigi justiitsminister ei ole kirjeldatud kuriteokaebuse üksikasjadega kursis, ei saa meedias avaldatud asjaolude pinnalt nõustuda kirjalikus küsimuses väljendatuga, justkui tegu oleks erineva kohtlemisega."

Justiitsminister märkis, et kannatanutega kuritegude korral näeb kriminaalmenetluse seadustik ette võimaluse allutada kriminaalmenetluse alustamata jätmine nii prokuratuurisisesele kui ka kohtulikule kontrollile.

"Kõnesoleval juhul esitati esmalt kuriteokaebus politseile, kes jättis menetluse alustamata. Seejärel kasutati kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud võimalust vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine prokuratuuris. Prokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, kuid prokuratuuri määrust oleks saanud veel vaidlustada riigiprokuratuuris. Juhul, kui kaebaja ei oleks riigiprokuratuuri lahendiga nõustunud, oleks tal olnud õigus vaidlustada see advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Nii riigiprokuratuur kui ka ringkonnakohus oleks saanud kohustada uurimisasutust kriminaalmenetlust toimetama. Viimased kaks kaebevõimalust jättis kuriteoteate esitaja justiitsministrile teadaolevalt asutamata."

Justiitsministri sõnul ongi nn süüdistuskohustusmenetluse regulatsioon mõeldud selleks, et anda kannatanule õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkus ning seda ka juhul, kui etteheite sisuks oleks kahtlus poliitilises kallutatuses.

"Veelgi enam, riigikohus on selgitanud, et sõltumata KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebetee kasutamisest, saab ka KrMS § 213 lg-s 6 (kõrgemalseisva prokuröri õigus tühistada prokuröri määrus) näha täiendavat järelevalvemehhanismi kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise
seaduslikkuse kontrollimiseks. Riigikohus on leidnud, et kõrgemalseisev prokurör peab ka omal algatusel (ex officio) hindama kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise seaduslikkust, kui talle saab mis tahes allikast teatavaks tõsiseltvõetav kahtlus, et kõnesolev menetlusotsustus ei pruugi olla seaduslik ja põhjendatud. Seda ka juhul, kui asjakohane teave pärineb isikult, kes ei saa kasutada KrMS §-des 207-208 sätestatud kaebeteed," märkis Isamaasse kuuluv justiitsminister Danilson-Järg.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: