Riigikogu menetleb kohtute juhtimise muutmist sisupõhiseks

Kohus
Kohus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogus on teisel lugemisel kohtute seaduse muutmine, millega viiakse kõik maakohtud üle kohtumajapõhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles, et peab muutust mõistlikuks.

"Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviilosakonda või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Teisisõnu nähakse eelnõuga ette kohtunike spetsialiseerumine haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale," seisab kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. "Kohtumajad minetavad seaduse tasemel ettenähtud õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, kuid säilivad avalikkusele kohtuistungi pidamise ja kohtukantselei asukohtadena ning kohtuniku alalise teenistuskohana."

Esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud istungile olid teemat arutama kutsutud justiitsministeeriumi esindajad, riigikohtu esimees Kõve ning Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa, Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste, Tallinna halduskohtu esindaja Kristjan Siigur.

"Selle eelnõuga soovitakse minu meelest liikuda kohtute territooriumipõhiselt juhtimiselt sisulisele või ütleme siis kompetentsipõhisele juhtimisele. See on kõige suurem muudatus, mida seal teha soovitakse," rääkis Kõve esmaspäeval ERR-ile. "Ma arvan, et see on põhimõtteliselt paratamatu. Sest kohtud kui territoriaalsed üksused meil paratamatult enam niimoodi ei toimi nagu nad võib-olla 10 või 30 aastat tagasi toimisid," lisas ta.

Kõve selgitas, et kuna kohtuasjad muutuvad üha keerulisemaks, siis on toimunud spetsialiseerumine, sest universaalselt kõigega tegelevaid kohtunikke pole võimalik leida. "Selle eelnõu mõte on ju, et oleks sellised valdkondlikud töögrupid, mis spetsialiseeruks näiteks pankrotiõigusele, lastele, teatud suurtele kuritegudele. Ma iseenesest arvan, et see on mõistlik," rääkis ta.

"Mulle tundub, et see mõistlik, vähemalt kui seda mõistlikult teha. Võimalik, et see ei kuku mõistlikult välja, aga kui see korralikult ära planeerida, siis ma arvan, et see on mõistlik," ütles Kõve.

"Ja meil on tegelikult juba ka praegu olukord, kus paljud kohtunikud ei ela enam nendes piirkondades, kus nad tegelikult kohtunikuks on määratud, vaid sõidavad eri piirkonda vahet. See muutus on praktikas juba toimumas," lisas riigikohtu esimees.

Istungit juhtinud põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) ütles ERR-ile, et tema hinnangul toetasid kohtute esimehed eelnõud. "Siin on veel mingid nüansid, detailid, mille üle saab arutada, aga üldjoontes tänasel kohtumisel, tänaste külaliste hulgas oli minu meelest pigem toetav hoiak sellele eelnõule," rääkis ta.

Siiski on ka huvirühmi, kes Odinetsi sõnul ei ole eelnõu suhtes väga toetavad. Eelkõige viitas ta Eesti kohtunike ühingule, kellel on muudatuste suhtes kahtlusi ja vastuväiteid.

"Aga nii on väga paljude eelnõude puhul, et on erinevaid seisukohti ja arvamusi ning sellepärast ongi vaja riigikogu menetlust ja erinevate osapoolte ärakuulamist enne, kui minnakse teisele lugemisele, et leida kompromiss ja parim sõnastus," lisas ta.

Küsimusele, kas ümberkorralduste järel ei või tekkida ohtu, kus mõni võimalik süüdistatav teab juba väga täpselt, mis kohtunik tema asja hakkab arutama ning saab seetõttu kohtunikku juba eelnevalt mõjutada, vastas Odinets eitavalt.

"Mina pole sellest küll niimoodi aru saanud. Tööjaotusplaanid kohtutes ikkagi säilivad ja sama moodi arvutipõhine kohtuniku valimine – kellele see kohtuasi satub – endiselt jääb püsima. Niimoodi küll ei ole, et kui üks kohtunik on millelegi spetsialiseerunud, siis kõik asjad temale lähevad. Sellist asja ei ole, et ainult üks kohtunik spetsialiseerub mingile asjale," rõhutas ta.

Odinets ütles, et soovib jõuda seadusemuudatuste vastuvõtmiseni selle riigikogu koosseisu ajal. "Ma ei usu, et me enne aasta lõppu selle saame vastu võtta, aga prooviks ikkagi nii, et mitu aastat kestnud töö kohtute seaduse muutmisega ei oleks luhta läinud," rääkis ta. Teatavasti langevad pärast valimisi toimuva riigikogu koosseisu vahetumisega pooleli olevad eelnõud menetlusest välja.

"Jõustumise osas ma arvan, et leiame koostöös justiitsministeeriumiga mingi kuupäeva juba kevadel, et kohtutel oleks aega ete valmistada muudatusteks," ütles põhiseaduskomisjoni esimees. Tema sõnul võiks kohtute seaduse muudatused jõustuda juba varem kui 2024. aasta alguses.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: