Meren kommenteeris saates Lvivis tehtud fotot, millel näha arste väikeses valguses opereerimas. "Seal on veel valgust näha, aparaadid elektriliini peale ühendatud – see pilt kõneleb mulle, et ekstreemsetes oludes täiesti normaalne värk," ütles ta.

Meren lisas, et arstid harjuvad ekstreemsetes oludes kiiresti ümber. "Loomulikult, kui inimesed ja ka haiglad elavad ja töötavad tsiviiloludes riikides, kus ammu pole sõda olnud, siis vahest noorematel kirurgidel on kalduvus öelda, et ma saan ainult selle tööriistaga töötada ja teise noa või klemmiga ei saa. Need on nüüd sellised situatsioonid, kus üldse ei küsita, millise tööriistaga sa töötad, vaid küsitakse, kas valgust on, kas vett on, kas soojust on. Aga kõigega harjub ja meditsiin võtab väga kiiresti omaks need ekstreemolud," tõdes kirurg.

Meren kirjeldas ka seda, mida talle õpetati, kui sõjakoldesse läks. "Britid õpetasid meid enne, kui me sõjakoldesse läksime, et kui tuleb raketirünnak, siis kirurg ja kogu personal viskab põrandale pikali ja keegi, kes on haige operatsioonilauale kõige lähemal, vajutab nupule, mis laseb ka haige n-ö põrandale lähemale. Aga kui päris pimedaks läheb, eks siis ole väga suur improvisatsioon. Aga eks selle peale on mõeldud, et kui variant A ära kukub, siis tuleb variant B kuidagi jälle ellu," rääkis ta.

Ukraina arstid tegutsevad tema hinnangul kangelaslikult.

Sõjaolukorras peavad arstid tegema tema sõnul sageli valikuid, keda ravida. "On ju selge, eriti veel väikeses riigis nagu Eesti, et kui siin peaks juhtuma sõjasituatsioon, siis esmajärjekorras saavad teenindatud NATO võitlejad, see tähendab Eesti NATO võitlejad, siia tulnud NATO võitlejad. Ja siis hakkab tekkima prioriteedinimekiri, et millise tsiviilhaigusega haiged pääsevad siia või mitte," selgitas Meren.

Meren kiitis Eesti välihaiglaid, mida on Ukrainale antud kaks. Tema sõnul on neid konteinerhaiglaid võimalik kokku ja lahti pakkida tunni ajaga ning seetõttu võiks neid kasutada senisest rohkem.

"Ma tegelikult ei saagi aru, miks Eesti konteinerhaiglaid nii vähe ostetakse, saadetakse. Riho Terras on öelnud, et parim haigemaja on mahajäetud koolimaja. Aga kui need on näruses olukorras ja kui oleks näiteks eestlaste toodetud konteinerhaigla, mida saab kiiresti üles panna oma autonoomse elektri ja muu süsteemiga, siis need oleks väga hea kompromiss. Ma imestan, et neid nii vähe tellitakse."