Norra lähedal Teravmägedes asub maailma suurim maapealne satelliidijaam, kus Lääne kosmoseagentuurid koguvad polaarorbiidil tiirlevatelt satelliitidelt elutähtsaid signaale. Tänavu jaanuaris katkes üks kahest Teravmägesid mandriga ühendavast kiudoptilisest kaablist ja Norra oli sunnitud toetuma varulingile. Sarnane intsident juhtus ka aasta varem. Norra võimude väitel võis see juhtuda juhuslikult, kuid samas nenditi, et kaableid on võimeline läbi lõikama ka Venemaa.

Aastast 2005 on Venemaa taasavanud Arktikas kümneid nõukogudeaegseid sõjaväebaase ning moderniseerinud piirkonnas oma mereväge. 2007. aastal viidi demonstratiivselt põhjapooluse alla Vene lipp.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi kinnitusel on polaarjoonel asuvate Venemaa baaside arv NATO omadest umbes kolmandiku võrra suurem. Ekspertide hinnangul on lääs sõjaliselt Arktikas Venemaast vähemalt 10 aastat maas.

"Eeskätt ohustab meie liitlasi ja Norrat loomulikult tuumaheidutus Koola poolsaarel, nii Venemaa allveelaevad, maismaal asuvad raketid kui ka nende õhujõud. Vene president Putin katsetas oma tuumaheidutust Arktikas 19. veebruaril, viis päeva enne sissetungi Ukrainasse, et saata sõnum," rääkis Norra armee juht Eirik Kristoffersen.

"Ja me näeme, et nende tehnoloogia, mis puudutab allveelaevu ja  allveeoperatsioone, on väga küps ja nad on sellesse investeerinud," märkis Kristoffersen.

Arktika NATO liitlased on aastakümneid arvanud, et konfliktid Venemaaga ei kandu üle nende piirkonda. Seega on kaitse-eelarved jäänud kesisteks, investeeringuid relvastusse, seire- ning sidevõimekusse on peetud mõttetult kalliks.

Ettevõtmisi Arktikas on juhtinud seitset lääneriiki ja Venemaad ühendav Arktika Nõukogu.

"Kui Arktika Nõukogu loodi, siis lepiti kokku, et keskendutakse keskkonnaalasele koostööle, majanduskoostööle, põliselanike probleemidele ja teadlikult jäeti kõrvale nii julgeolekuküsimused kui territoriaalteemad, milles nähti ohtu, et see õõnestab sõbralikku koostööd," ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tõnis Idarand.

Ukraina sõda on aga muutmas arusaamu ka Arktikas. Lubatakse teha investeeringuid, tõdetakse, et põhjapooluse kohal pole piisavalt satelliite, et anda piirkonnast täielikku ülevaadet. USA on teatanud, et kavatseb oma Gröönimaal asuvat baasi uuendada, Taani on muuhulgas lubanud taasavada külma sõja ajastu radari Fääri saartel.

"Ja kui nüüd veel Soome ja Rootsi liituvad NATO-ga, siis seitse Arktika riiki kaheksast on NATO riigid," sõnas Idarand.

Kuna suurem osa Arktikast on paratamatult Venemaa, ulatub ta sealt kurja tegema ka meie jaoks strateegiliselt olulistel laevateedel.

"Viimastel aastatel on enam räägitud mereteedest üle Põhja-Atlandi, mis on oluline ka Eesti jaoks, sest need ühendused paiknevad kohas, kus tuleks liitlaste abi konflikti korral Põhja-Ameerikast Euroopasse, need mereteed on olnud äärmiselt olulised ka eelmise kahe maailmasõja ajal. Ja venelastel on võimekus seal navigatsioonivõimekust häirida," rääkis Idarand.

Sõda Ukrainas võiks ehk venelaste hoogu Arktikas maha tõmmata ja anda lääneliitlastele aega järele jõudmiseks.

"Üks viis, kuidas see sõda avaldab mõju on kindlasti sanktsioonid, mis otseselt avaldavad mõju Venemaa majandustegevusele piirkonnas, mis puudutab tehnoloogiat ja ilmselt on ka mõju Vene sõjalisele kohalolekule seal. Kuigi Venemaa on taasavanud tugipunkte seal, siis see kõik on ju väga kulukas," ütles Idarand.

Samal ajal, kui sõjaline kohalolek Arktikas suureneb, sulab seal jää ning avanevad uued kauaoodatud kaubanduslikud laevateed. Venemaa rannikut pidi kulgevast Põhjamere teest loodetakse sõna otseses mõttes läbimurret Hiinast Euroopasse.

"Liikumine seal juba toimub, aga siiamaani need tingimused on küllaltki rasked, massilist liikumist seal seni pole olnud. Aastat 15 tagasi, kui need ootused tekkisid, et tekivad uued majanduslikud võimalused, seal on ka omajagu ülespuhutust. Vaatamata sellele, et seal ei ole võib-olla jääkatet aastaringi, need laevatamise tingimused on ikkagi väga keerulised," kirjeldas Idarand. "Kindlustus on väga kallis, kas ärilises mõttes see liikumine toimuma hakkab, see on veel vaieldav."