Riigikogu julgeoleku järelevalve erikomisjoni esimees Toomas Kivimägi nendib, et pole teemaga veel väga hästi kursis, aga leiab, et see on ennekõike turvalisuse teema. "Julgeoleku järelevalve erikomisjoni ei ole see teema veel jõudnud. Meil oli esmaspäeval koosolek eriside teemal, kus esinesid inimesed kaitsepolitseist, kaitseministeeriumist ja välisluurest, aga [Tiktoki] teema meie lauda ei ole jõudnud," ütles Kivimägi.

Tema sõnul on see on iga poliitiku isiklik otsustus, milliseid sotsiaalmeediakanaleid ta kasutab. "Aga kui vaatame teistpidi, siis kellelgi ei ole vähimatki kohustust Tiktokki kasutada. See on igaühe valikuvabaduse küsimus. See ei tähenda aga, et on vajadus kellelegi midagi ette kirjutada, aga kui [rakendus] pole piisavalt turvaline, siis on teine teema," märkis Kivimägi.

Kivimägi ütles, et RIA soovitusi kindlasti tuleb järgida, sest nad on selle valdkonna spetsialistid ja neid ignoreerida pole vähimatki põhjust. "Kuid kui ta on soovitus, siis ta jääb ka soovituse staadiumisse. Veel kord, mis on kõige olulisem, et ma ei tea mitte ühtegi regulatsiooni, mis kohustaks poliitikut või ametnikku kasutama Tiktokki. Kui see ei ole turvaline, siis ei peaks seda tegema ja võiks võimalusel vältida, sest on teisi võimalusi," võttis Kivimägi teema kokku.

Kivimägi ise Tiktokki ei kasuta ega plaani seda ka tulevikus oma mobiiltelefoni laadida.

Riigikogu riigikaitse komisjoni liige Erki Savisaar ütleb, et Tiktoki turvaanalüüsiga ta süvitsi pole tutvunud. "Eks eri platvormidel on eri turvariskid ja kui RIA sellise hinnangu on välja andnud, siis tasub seda usaldada," sõnas Savisaar.

"Siin tuleb julgeolekuspetsialistidega asja arutada, aga fakt on see, et kui sama telefoniga töödeldakse ka tundlikku infot, mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks – salajast ei tohi nagunii kasutada –, siis need kindlasti kokku ei sobi ja siis oleks mõistlik erinevaid seadmeid kasutada," sõnas Savisaar.

Savisaar ise Tiktokki ei kasuta. "Eks iga poliitik vastutab oma tegude eest ise ja fakt on see, et poliitikud peavad olema nendes keskkondades, kus on valijad," sõnas Savisaar.

USA Föderaalse Juurdlusbüroo direktor Chris Wray ütles eelmisel nädalal, et ülipopulaarne nutirakendus Tiktok on ohuks USA riiklikule julgeolekule. Riigi Infosüsteemi Ameti ekspert on öelnud, et kui tõesti töökoht eeldab Tiktoki kasutamist, peaks seda tegema eraldi nutiseadmest. RIA keelas oma töötajatel töötelefonides Tiktoki kasutamise juba kaks aastat tagasi. 

Tiktokki videosid postitav riigikogulane Andres Sutt ütles AK-le, et ta ei kasuta oma ametitelefoni Tiktoki videote tegemiseks. "Seda äppi pole mul telefonis.  Kõigi rakenduste puhul peab inimene olema teadlik riskidest. Mõistlik ja vajalik on Tiktokis olla, sest seal on inimesed, kelleni tuleb jõuda," sõnas Sutt.

Tiktokist leiab ka Roheliste juhi Johanna Maria Tõugu, kes peab sealseid jälgijaid paremaks publikuks kui muus sotsiaalmeedias. "Minul ei ole praegu kahte nutitelefoni. Ma kasutan küll ühte Nokia nuppudega telefoni mõnikord, aga kuna töö käib minuga pidevalt kaasas, siis mul on ikkagi taskus kõik korraga olemas," ütles Tõugu.

Endise riigikogu liikme, keskerakondlase Oudekki Loone Tiktoki videod varieeruvad elulistest kaadritest poliitiliste väljaütlemisteni. Tema postitab isiklikust telefonist ning hoiab tööalase teabe mujal. "Ma üldse ei välista, et suur osa riigikogu liikmeid vaatab Tiktokki. Neil ei pruugi seal oma kanalit olla, sest see nõuab väikeste videote tegemist ja ka väikeste videotega eneseväljendus on tegelikult keeruline," rääkis Loone.

Ta usub, et poliitikud on digiohtudest teadlikud. "Ma tahaksin uskuda, et riigikogu liikmed teavad digihügieeni, et nad ei hoia riigisaladusi oma telefonis, et nad ei lobise tundlikku infot mittekrüpteeritud kõnedes. /.../ Kui riigikogu liige tegeleb riigisaladusega ja meil on mõnikord sellised kohtumised, kus räägitakse tundlikku informatsiooni, siis need on kohtumised, kuhu me ei võta kunagi kaasa ei telefoni ega arvutit, lihtsalt selleks, et olla kindel," lisas Loone.