Ühendkuningriigi ülemkohus otsustas ühehäälselt, et Šotimaa ei tohi ise ilma keskvalitsuse loata korraldada uut iseseisvusreferendumit.

Šoti esimene minister Nicola Sturgeon lubas seejärel, et 2024. aasta Briti parlamendivalimised muutuvad de facto Šoti iseseisvusreferendumiks.

Vaatlejate hinnangul teeks Šoti rahvapartei (Scottish National Party) neil valimistel kampaaniat ainult iseseisvuse teemal ning tõlgendaks Šotimaa elanike iseseisvuse toetamisena seda, kui nende partei saaks kohalikus parlamendis üle poole häältest.

Nii head tulemust pole Šoti rahvapartei veel seni saanud. Politico toob välja, et ka mõned Šoti rahvuslased on selle strateegia suhtes kahtlevad.

Kolmapäeval kinnitas Briti ülemkohtu president Robert Reed, et Šoti parlamendil puudub pädevus teha iseseisvalt otsuseid Šoti iseseisvuse üle. Ülemkohtu poole pöördus Šoti valitsus ise, kes soovis selles küsimuses õigusselgust.

Šoti valitsus usub, et neil on mandaat korraldada Šotimaal iseseisvusreferendum, kuna iseseisvust pooldavad erakonnad said 2021. aasta Šoti valimistel kohalikus parlamendis enamuse.

Šotimaal toimus 2014. aastal iseseisvusreferendum, milles iseseisvuse pooldajad jäid Ühendkuningriiki jääda soovijatele alla. Tollal toetas iseseisvust 45 protsenti hääletanutest.

Alates viimasest Šoti iseseisvusreferendumist on järjestikused Briti tooride parteist pärit peaministrid keeldunud lubamast uut referendumit.

2014. aastal kinnitasid mitmed osalised, sh Šoti rahvapartei juht Nicola Sturgeon, et see on võimalus, mis Šoti valijatel tekib vaid kord inimpõlve jooksul.

Poliitilise olukorra keeras aga pea peale 2016. aasta Brexiti hääletus, mille käigus enamik Šoti valijatest toetas Euroopa Liitu jäämist, samas tervikuna hääletas Ühendkuningriik napilt Euroopa Liidust lahkumise poolt.

Šotimaa ja Inglismaa moodustasid Suurbritannia 1707. aastal. Enne seda oli tegu kahe riigiga, kes jagasid riigipead.