PPA kritiseerib riigilaevastiku ettepanekut ja jättis selle kooskõlastuseta

PPA alus mereparaadil.
PPA alus mereparaadil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuu aja pärast peaks tööd alustama uus riigiasutus, mis koondab enda alla pea 300 paati ja laeva. Neist suure osa omanik politsei- ja piirivalveamet jättis riigilaevastiku moodustamisettepaneku kooskõlastuseta.

Keskustelu, kuidas enamus riigile kuuluvaid aluseid ühe juhtimise alla viia, on peetud enam kui aasta. Ligi 300 sõidukist 150 tuleksid siseministeeriumi haldusalast. Neist omakorda umbes pooled kuuluvad praegu politsei- ja piirivalveametile.

"Kogu selle loodava riigilaevastiku ja asutuste omavaheline toimemudel ja ülesannete jaotus ei ole tegelikult selge," rääkis PPA peadirektori asetäitja Krista Aas, kelle jaoks on politsei jaoks kõige olulisem, et elude päästmine ja reostuse tõrjumine kogu protsessis kannatada ei saaks.

"Me oleme teinud korduvalt ettepaneku, et siseministeeriumi haldusala võiks liituda selle projektiga järgmises etapis," sõnas Aas ning lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võiks alustada enda laevastike liitmisest. "Võib-olla selle käigus lahendatakse ära mingid segased ja kriitilised küsimused, tehakse korda ka õigus ja siis saame liituda meie."

Kriitika kõlab umbes 40 päeva enne seda, kui uus riigiasutus peaks tööd alustama. Juba valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette ruume ja arvuteid. Juba on läbi kukkunud peadirektori konkursi tähtaeg. Lähinädalatel võetakse tööle ka kvaliteedijuht, peajurist ja tehnilise halduse direktor.

"Tõepoolest oli üllatus, et vastav tagasiside tuli," tunnistas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand. Varem politsei- ja piirivalveameti laevastikku juhtinud Lääneranna sõnul on PPA tagasiside oluline.

"See on niimoodi kahjuks, et kui toimuvad konsolideerimised, võivad need mingil hetkel rasked olla. Aga meie hinnangul on PPA väga hea koostööpartner ja me võtame nende ettepanekuid maksimaalselt arvesse," sõnas Läänerand.

PPA: lubatud kokkuhoidu ei pruugi tulla

"PPA hinnangul on esitatud dokumendid puudulikud ja sisaldavad läbivalt manipuleerivaid ja eksitavaid andmeid ning infot," kirjeldas Krista Aas paberipakki, kuhu mahtusid muuhulgas nii riigilaevastiku moodustamise käskkiri, uue asutuse põhimäärus kui eelarve.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul annaks veesõidukite ühe katuse alla koondamine 10 aasta peale 34 miljoni eurose kokkuhoiu. Krista Aas märkis, et arvatavad kokkuhoiunumbrid toetuvad eksitavatele andmetele.

"Kui meie oma arvutusi vaatame, siis meil on üsna suur alus arvata, et sellist kokkuhoidu nagu praegu kuvatakse, ei pruugi tekkida," sõnas Aas.

Ta rääkis, et kokkuhoiu sisse arvestatakse muuhulgas käibemaksu. "Aga käibemaks on riigieelarve mõttes selline nullsumma mäng. Sealt reaalset kokkuhoidu ei teki," sõnas Aas.

Kaupo Läänerand märgib, et kokkuhoidu aitaks tuua seegi, kui olemasolevaid aluseid effektiivsemalt tarvitada. Nimelt kasutatakse keskmist riigile kuuluvat veesõidukit kõigest 3,8 protsenti ajast.

"Kui me suudame viia ta seitsme protsendi peale, siis Eesti riik on juba väga palju võitnud," märkis ka Kaupo Läänerand ning täheldas, et sel moel õnnestub laevade arvu vähendada. "Meil seisab Roomasaares neli kaatrit kõrvuti. Kui me neist ühe kaatri maha võtame ja hakkame rohkem ristkasutama, siis see juba vähendab ühe kaatri investeeringuid, mis võib olla kaks ja pool kuni kolm miljonit eurot."

Krista Aas märkis seepeale, et kokkuhoiuarvutustes pole mõeldud sellele, et kui laevu on vähem, langeb teistele sõidukitele suurem koormus. "Amortisatsioonikulu, kütusekulu, seadmete hooldus – nende täiendavate kuludega seal arvestatud ei ole," rääkis Aas.

Aas ei nõustu ka sellega, et PPA veesõidukeid kuidagi vähe kasutataks. "PPA veesõidukite kasutusmäär on oluliselt kõrgem, kui 3,8 protsenti. Ja kui me võtame veel sinna juurde selle valmisolekukohustuse, siis on see kasutusmäär lausa sada protsenti," sõnas Aas. "Aga ka neid korrektuure ei ole sinna arvutustesse sisse viidud."

Kaupo Läänerand ei soovinud arvutuste kirjeldamisel detaili minna. Tema sõnul toetuvad ministeeriumi järeldused mitmekümneleheküljelistele analüüsidele ja Exceli tabelitele. "Need on välja arvutatud selleks spetsialiseerunud firmade poolt ja neid on kontrollinud erinevad finantsjuhid. Seda ei ole mõtet avada," sõnas Läänerand ning kinnitas, et ühendlaevastik õige suund.

"Me kontrollime PPA arvutused üle aga nii, nagu võivad kaks juristi teha erinevaid järeldusi, siis võib ka nende andmete pealt olla erinevad nägemused," jätkas Läänerand.

Tema sõnul tuleb kõige olulisem kokkuhoid veesõidukite haldamise pealt. "Meil on riigis kaheksa organisatsiooni, kes haldavad eraldi veesõidukeid, nad remondivad, neil on oma hanked, nad ehitavad ainult enda jaoks," sõnas asekantsler.

Politseisõidukeid ei soovita ristkasutusse anda

Krista Aasa sõnul seisab politseile kooskõlastamiseks saadetud dokumendipakis, et detailse ristkasutuse kontseptsiooni loob ühendasutus. "Meie oleme algusest peale olnud seda meelt, et ristkasutust PPA veesõidukitega ei ole võimalik saavutada," rõhutas Aas, kelle sõnul tuleb politseil vajadusel kiiresti reageerida. "Mis tähendab seda, et sõiduk peab olema vajalikus varustuses vajaliku meeskonnaga vajalikus kohas kättesaadav."

"Teine põhjus on see, et meie sõiduk on alarmsõiduk," jätkas Aas. "Osaliselt on seal peal relvad, raadioside ja muud erivahendid, ning neid maha integreerida, et vahepeal teisi ülesandeid täita, pole lihtsalt võimalik."

Kaupo Läänerand ütles, et kõiki veesõidukeid ei olegi plaanis ristkasutatavaks teha. Tema sõnul on PPA varem lubanud, et teistele asutustele ollakse valmis pakkuma näiteks transporti. Täpsemad kokkulepped saab tema sõnul teha siis, kui ühendasutus on tööle pandud.

"See ristkasutuse protsent laevastikus võib olla esimene aasta kümme, teine aasta kolmkümmend protsenti. Me võime niimoodi vaikselt ülespoole minna ja see ongi kokkulepete küsimus," sõnas Läänerand.

MKM: Peadirektori valimine pole ebaseaduslik

Läänerand rõhutas, et riigilaevastiku loomiseks andis suunise nii koalitsioonileping, valitsuse tegevusprogramm kui septembrikuine valitsuskabineti otsus. "Selles suures reformis PPA on võtmepartner ja meil on nendega selles ettevalmistuses väga hea koostöö olnud," kordas Läänerand.

"Kogu protsessi juures jääb PPA-le arusaamatuks, kuidas ja millistel alustel viiakse läbi Riigilaevastiku peadirektori valimine," kirjutas aga Krista Aas. Ta märkis, et uut asutust pole olemaski aga juba on kandideerimistähtaeg möödas.

"Ja kui meie loeme Vabariigi Valitsuse määrust, siis meie tõlgendame seda selliselt, et sellele ametikohale kuulutab konkursi ministri ettepanekul riigisekretär ja selle viib läbi valikukomisjon," sõnas Aas.

Oma kirjas ministeeriumile märkis Aas, et Riigilaevastiku peadirektori leidmise konkurss viidi läbi ebaseaduslikult. Kaupo Läänerand lükkas Aasa kriitika tagasi ning kinnitas, et laevastiku juht on ministeeriumi värvata.

"Riigilaevastik saab olema valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja nendele tippjuhtide kompetentsikeskus peadirektorit ei värba," sõnas Läänerand.

Aas möönis, et ministeeriumil võib ka õigus olla. Aasa sõnul pidas PPA tarvilikuks oma tähelepanekutest märku anda pelgalt selleks, et hiljem ei tekiks küsimust uue ameti peadirektori legitiimsuses. "Seda enam, et nende peadirektorite valikuga on siin viimasel ajal seda segadust olnud," sõnas Aas

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: