Grosberg: Venemaa on pea kaks kolmandikku oma laskemoonast ära kulutanud

Margo Grosberg
Margo Grosberg Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Venemaa relvajõud on Ukrainas ära kulutanud ligi kaks kolmandikku oma laskemoonast, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

"Vene Föderatsioon on oma olemasolevast laskemoonast ära kulutanud umbes kaks kolmandikku või natuke alla selle," rääkis Grosberg reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil. Laskemoonavarude vähenemise tõttu on viimastel nädalatel märgata langust lahinguelementides ehk vähem pealetunge Vene üksuste poolt, lisas kolonel.

Aga piiratud operatsioonideks ning kokkuhoidliku laskemoona kasutamisega jätkuks seda Venemaal veel enam-vähem kuueks kuuks, tõdes Grosberg. Ilmselt hoiab Venemaa praegu laskemoona kokku, et kasutada seda taas rohkem kevadistes rünnakutes, lisas ta.

Laskemoona nappuse tõttu püüabki Venemaa osta rakette ja droone Iraanist ja Põhja-Koreast ning veab praegu laskemoona välja ka Valgevenest, märkis kaitseväe luurejuht.

Suuremaid muutusi rindejoones pole tema sõnul Ukrainas olnud pärast Vene vägede lahkumist Dnepri paremkaldalt, kust üksused viid Zaporižžja ja Donetski oblastisse.

Kuna maapind on praegu vihmast pehme ja see takistab rasketehnika laiemat kasutamist ning madalrõhkkonnad, vihm ja madal pilvisus piirab ka õhuvahendite rakendamist, saab korraldada ainult väiksemate üksuste operatsioone piiratud maa-alal, mistõttu ei ole suuri muutusi rindejoonel toimunud, selgitas Grosberg. Sellised looduslikud tingimused soosivad praegu kaitsetegevust ning on ebasoodsamad pealetungide korraldamiseks, märkis ta.

Grosbergi sõnul võib maapinna sügavamat läbikülmumist oodata detsembri keskpaigas, misjärel võiks uuesti suurem lahingutegevus puhkeda.

Kolonel Grosbergi sõnul on Venemaa poolt oht Eestile praegu madal, kuna siinses piirkonnas asunud üksused on suures osas seotud Ukrainas. Siiski toimub Pihkvas ja Luuga reservväelaste väljaõpe.

Kaitseväe luurejuht ütles Venemaal korraldatud mobilisatsioonist rääkides, et Leningradi oblasti Viiburi, Kingissepa, Luuga ja Kiriši rajoon ei ole suutnud neile seatud mobilisatsiooniülesannet nõutud mahus täita.

Tänaseks pole mobiliseeritud üksused siit piirkonnast veel ära liikunud ning neid on peamiselt välja õpetatud kergejalaväe tegevuseks. Tõenäoliselt saadetakse mobiliseeritud siiski lähiajal Ida-Ukrainasse, lisas Grosberg.

ERR-i küsimusele, kas ta peab tõenäoliseks võimalust, et Venemaal korraldatakse veel kaks mobilisatsioonilainet suurusega pool miljonit meest, vastas Grosberg, et üks selline laine oleks võimalik, kuid teise korral oleks selle kvaliteet juba väga madal. Lisaks läheb ka mobiliseeritute varustatus üha kehvemaks, lisas ta.

Rääkides Venemaa soovist pidada Ukrainaga läbirääkimisi, leidis Grosberg, et Moskva kasutaks seda põhiliselt selleks, et taastuda praegusest olukorrast ning valmistuda uueks rünnakuks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: