Sõja 276. päev: Ukraina taastab elektrivõrguühendust riigis
Vaatamata elektrivõrgu taastamistöödele on suur hulk ukrainlasi ikka ilma püsiva elektrisideta, eriti tõsiselt puudutab see pealinna Kiievit. Samuti on jätkunud Vene õhurünnakud riigi lõuna- ja idaosale. Jätkub inimeste evakueerimine Hersonist, mis on ka peale vabastamist olnud venelaste tule all.
Oluline 26. novembril kell 19.20:
- Järjekordse vangide vahetuse käigus vabanes 12 Ukraina ning üheksa Vene sõjaväelast;
- Hersonis on elektrivarustus taastatud;
- Ukraina hinnangul hukkus läinud ööpäevaga üle poole tuhande Vene sõduri;
- Britid: Venemaa kaugmaarakettide varud on ammendumas;
- Saksamaa kaalub Ukrainale õhutõrjekompleksi Patriot andmist.
Belgia lubab Ukrainale 37 miljonit eurot abi
Belgia peaminister Alexander de Croo tegi laupäeval oma esimese visiidi Kiievisse alates Venemaa täiemahulisest invasioonist.
Belgia lubas anda Ukrainale 37 miljonit eurot finantsabi. "Kuna ees on külmad talvekuud, eraldab Belgia Ukrainale uut humanitaar- ja sõjalist abi," ütles de Croo sotsiaalmeedias.
Ukraina politseijuht: Hersonis on paari nädalaga hukkunud 32 tsiviilelanikku
Ukraina politseiülema Igor Klõmenko sõnul on alates 9. novembrist, mil Vene väed Hersoni linnast taganesid, saanud seal surma 32 tsiviilelanikku.
Pärast taganemist on Vene väed Hersoni sagedasti pommitanud. Hersoni oblasti kuberneri Jaroslav Januševõtši sõnul tegi Vene sõjavägi ainuüksi 24. novembril linna pihta 17 rünnakut, mille tagajärjel hukkus seitse ja sai vigastada 21 inimest.
Klõmenko lisas, et Hersoni oblastis vabastatud aladel taasalustasid tööd seitse politseijaoskonda, nendest neli Hersoni linnas.
Politsei demineerijad on Hersoni oblastis kontrollinud üle 450 hektarit maad ning teisaldanud umbes 3500 lõhkekeha, ütles Klõmenko.
Ametnik: rünnakus Dnipro linnale sai viga vähemalt 13 inimest
Raketirünnakus Dnipro linnale sai laupäeval vigastada vähemalt 13 inimest, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Valentin Reznitšenko.
Tema sõnul hävis rünnakus osaliselt seitse maja ning pääste- ja otsingutööd jätkuvad.
Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange
Nii Ukraina kui ka Venemaa teatasid järjekordsest vangide vahetusest.
"Meil õnnestus vabastada 12 oma inimest. Sõdurid, kes kaitsesid eelkõige Mariupoli, Tšornobõli tuumaelektrijaama ja Maosaart, saavad koju," kirjutas Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak sotsiaalmeedias.
"Läbirääkimiste tulemusel saadeti 26. novembril Kiievi režiimi kontrollitud territooriumilt tagasi üheksa Vene sõjaväelast, kes olid vangistuses surmaohus," teatas Venemaa kaitseministeerium.
Lõuna-Ukrainas Hersonis on elekter taastatud, ütles Ukraina presidendi administratsiooni asejuht Kõrõlo Tõmošenko Telegramis. "Esmalt varustame elektriga linna kriitilist infrastruktuuri ja seejärel kohe kodutarbijaid," kirjutas Tõmošenko.
Linn on olnud elektri, keskkütte ja veeta alates 11. novembrist, kui Ukraina väed linna tagasi vallutasid. Vene väed okupeerisid Hersoni vahetult pärast sissetungi algust veebruari lõpus. Herson oli ainus piirkondlik pealinn, mis neil õnnestus vallutada.
Vene vägede taandumine oli Moskvale märkimisväärne tagasilöök, kuid Ukraina ametnike sõnul tulistavad Vene väed Hersoni endiselt üle Dnipro jõe. Kohaliku administratsiooni juht ütles reedel, et viimase kuue päeva jooksul on rünnakutes hukkunud 15 ja haavata saanud 35 inimest.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 560 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 86710 (võrdlus eelmise päevaga +560);
- tankid 2901 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5848 (+4);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1896 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1554 (+1);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4406 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Britid: Venemaa tulistab tõenäoliselt tuumalõhkepeadeta rakette
Venemaa kaugmaarakettide varud on nii ammendunud, et tõenäoliselt eemaldatakse vananevatelt tuumatiibrakettidelt tuumalõhkepead ja tulistatakse neid Ukraina pihta, teatas Briti kaitseministeerium.
Uusim luureraport ütles, et piltidel on näha AS-15 Kenti tiibraketti rusud – ilmselt see tulistati alla –, mida toodeti 1980-ndatel "ainult tuumasüsteemina".
"Tõenäoliselt oli lõhkepea asendatud ballastiga. Kuigi selline inertne süsteem tekitab siiski mõningaid kahjustusi raketi kineetilise energia ja kasutamata kütuse tõttu, ei saavuta see tõenäoliselt kavandatud sihtmärkide suhtes loodetud mõju," kirjutati raportis. "Venemaa loodab peaaegu kindlasti, et sellised raketid toimivad peibutusvahenditena ja suunavad Ukraina õhukaitset mujale," lisati analüüsis.
Briti luure hinnangul toob taoliste rakettide kasutamine olenemata Venemaa kavatsustest esile Venemaa kaugmaarakettide varude ammendumise määra.
Saksamaa arutab liitlastega õhutõrjeüksuse andmist Ukrainale
Saksamaa teatas reedel, et arutab liitlastega Poola taotlust saata Ukrainasse Saksa õhutõrjeüksused Patriot, kuna NATO juht andis mõista, et sõjaline liit ei pruugi sellisele sammule vastu seista. "Me räägime oma liitlastega sellest, kuidas käsitleda Poola ettepanekut," ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja Berliinis ajakirjanikele.
Berliin pakkus Varssavile Patrioti süsteemi, pärast seda, kui eelmisel nädalal Poolas alla kukkunud rakett tappis kaks inimest. Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak palus Saksamaal saata tuleüksused hoopis Ukrainasse.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et sellised tarned peaksid olema riikide endi otsused, võttes arvesse lõppkasutajaid puudutavaid reegleid.
"Konkreetsed otsused konkreetsete süsteemide kohta on riiklikud otsused," ütles ta Brüsselis ajakirjanikele. "Mõnikord on sõlmitud lõppkasutajate lepingud ja muud asjad, nii et nad peavad teiste liitlastega nõu pidama. Kuid lõpuks peavad selle otsuse tegema riikide valitsused," lisas ta.
Stoltenbergi kommentaarid tulid pärast seda, kui Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht ütles neljapäeval, et Saksamaa Patrioti üksuste jagamine väljaspool NATO territooriumi nõuab eelnevaid läbirääkimisi NATO ja liitlastega.
Zelenski kritiseeris Kiievi linnapead
President Zelenski kritiseeris reedel Kiievi linnapead Vitali Klõtškod Zelenski väitel halva töö eest hädaabivarjupaikade loomisel. Avalik tüli riigipea ja Kiievi linnapea vahel on harukordne.
Seoses Venemaa purustavate löökidega elektritootmissüsteemi vastu on Ukraina rajanud tuhandeid nn võitmatuse keskusi, kus inimestel on juurdepääs küttele, veele, internetile ja mobiilsidele.
Reedeõhtuses pöördumises märkis Zelenski, et Kiievi linnapea Vitali Klõtško ja tema ametnikud pole abistamiseks piisavalt teinud. "Kahjuks ei ole kohalikel omavalitsustel kõigis linnades hästi läinud. Eelkõige on Kiievis palju kaebusi... Pehmelt öeldes on vaja rohkem tööd teha," ütles ta. "Palun pange tähele – Kiievi inimesed vajavad rohkem tuge... paljud on 20 või isegi 30 tundi elektrita olnud. Ootame linnapealt kvaliteetset tööd." Samuti mainis Zelenski valesid raportites.
Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael
Allikas: Reuters, The Guardian, The Kyiv Independent