Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas elukaaslasi, kes sõlmisid pärimislepingu, millega mees nimetas naise oma pärijaks. Paari kooselu lõppes aga vähem kui aasta hiljem, mistõttu soovis mees lepingu tühistada.

Kuna naine lepingu tühistamisega ei nõustunud, esitas mees kohtule hagi, et asendada naise nõusolek kohtuotsusega. Maa- ja ringkonnakohus jätsid hagi rahuldamata ning samale seisukohale asus 23. novembril avaldatud otsuses ka riigikohtu tsiviilkolleegium.

Kolleegium märkis, et erinevalt testamendist ei saa pärandaja pärimislepingut üldjuhul ühepoolselt muuta ega tühistada. Kohtult on võimalik taotleda teise poole nõusoleku asendamist üksnes erandlike ajaolude korral, kui lepingu tühistamisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et ainuüksi ligi 20 aastat kestnud kooselu lõppemine selline erandlik asjaolu ei ole. Lisaks peaksid ilmnema veel mingid täiendavad asjaolud, mille puhul pärimislepingu jõusse jäämine oleks vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega.

Kolleegium selgitas, et pärandajal on võimalik leping tühistada, kui selle sõlmimise ajal esines kas oluline eksimus, pettus, ähvardus või vägivald. Ehkki pärandaja sõnul eeldas ta lepingut sõlmides kooselu kestmist kuni surmani, ei saa kohus tõlgendada eksimusena seda, kui inimese ootused tuleviku suhtes jäävad täitumata.

"Üks võimalus on see, et on juba pärimislepingus endas ette nähtud, et pärandajal on võimalik ühepoolselt taganeda ja see peab seal lepingus siis kirjas olema," selgitas riigikohtunik Kai Kullerkupp "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikohus juhtis tähelepanu veel sellele, et pärimislepingu olemust ja eripärasid arvestades on notaril täita oluline roll. Ta peab lepingu pooltega läbi arutama, selgitama neile selle tagajärgi ja vajadusel hoiatama läbimõtlematu tegevuse eest.

Notaril tuleb pärimislepingu tõestamisel selgitada pooltele selle eeliseid ja puudusi ning alternatiivseid võimalusi, kuidas määrata surma korral oma vara saatust. Muu hulgas peaks notar pöörama tähelepanu asjaolule, et pärimislepingu ühepoolse muutmise ja tühistamise võimalused on võrreldes testamendiga äärmiselt piiratud. Sestap tuleks pooltele tutvustada ka võimalust leppida eraldi kokku pärimislepingust taganemise õiguses ja tingimustes.

"Notar peab arutama pooltega neid võimalikke riske, mis võivad selle tehinguga kaasneda, ja veenduma, et tehingu osalised tõesti soovivad sellist tehingut teha ja on arvestanud nende tagajärgedega, mis kaasnevad," ütles Kai Kullerkupp.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Pärimislepinguid tehakse aastas üle 100

Oma varale saab määrata pärija nii pärimislepingu kui ka testamendi alusel ja valdavalt eelistatakse viimast. Eelmisel aastal tehti notari juures 7730 testamenti ja vaid 122 pärimislepingut.

"Üks põhjus on see, et pärimislepingu olemasolust või võimalusest inimesed üleliia palju ei tea. Teine põhjus on see, et pärismislepingu sõlmimine võib olla riskantsem, kuna sa ei saa seda enam tühistada nii lihtsalt kui testamenti. Testamendi võid alati ringi teha, sul ei ole vaja selleks kellegi nõusolekut," selgitas notar Priidu Pärna "Aktuaalsele kaamerale".

See on Pärna sõnul ka pärimislepingu eelis. "Kujutame ette, et ma tean, et minu kasuks on tehtud testament, ma olen seda inimest kümme aastat ülal pidanud, ma olen võib-olla ta elamise korras hoidnud ja kui ta on ära surnud, selgub, et ta on tegelikult testamendi ära tühistanud ja ma ei olegi pärija. Pärimisleping peaks andma ka teisele osapoolele ju kindluse, et pärimislepingut ei saa nii lihtsalt muuta," rääkis Pärna.