Vahemikus jaanuarist oktoobrini on Venemaa LNG import Euroopa riikidesse kasvanud 40 protsenti võrrelduna 2021. aasta sama perioodiga.

Vene veeldatud maagaas on samal perioodil kogu Euroopa merd mööda imporditud maagaasist tervelt 16 protsenti.

Merd mööda on Venemaa tarninud Euroopale kokku 17,7 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis on siiski märksa vähem kui 62,1 miljardit kuupmeetrit, mida suudeti tarnida läbi gaasitorude.

Financial Times hinnangul on Vene veeldatud maagaasi kõige enam tellinud Prantsusmaa, Belgia, Hispaania ja Holland.

Üks Vene LNG laev saabus hiljuti ka Kreekasse, olles alustanud oma teekonda Vene Portovaja rajatisest Vene-Soome piiri lähistel. Tegu on tõenäoliselt esimese korraga kui Venemaa on Portovaja kaudu suutnud eksportida veeldatud maagaasi.

Kolumbia ülikooli energiapoliitika analüütiku Anne-Sophie Corbeau sõnul "võib Putin ühel päeval üles ärgata ning öelda "Me lõpetame LNG saatmise Euroopasse," sundides piirkonda liikuma veelgi kallimasse turusegmenti".

Corbeau hinnangul võib Venemaa suunata oma LNG näiteks Bangladeshi ja Pakistani, kel on maagaasist suur puudus. Sedasi saaks Euroopat survestada.

Euroopa Liit pole siiani kehtestanud sanktsioone Vene maagaasile, kuna mitmed Euroopa riigid sõltuvad Vene gaasist. Venemaa samas on vähehaaval vähendanud tarneid Euroopasse.

Poolat läbiva Jamal gaasitoru kaudu lõpetas Venemaa gaasi tarned juba maikuus. Nord Stream 1 kaudu lõpetati tarned suvel.

Hiljem juhtusid selle gaasitoru ning Nord Stream 2-ga salapärased plahvatused. Mitmed Euroopa riigid on nimetanud juhtunut sabotaažiks.

Venemaa on lisaks ähvardanud lõpetada gaasi tarned Euroopasse läbi Ukraina. Mõttekoja Bruegel hinnangul liigub läbi Ukraina 80 protsenti sama palju gaasi kui eelmisel aastal samal perioodil.