Võlgade sissenõudja jättis investoritele intressid maksmata

Raha
Raha Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Võlgade sissenõudja PlusPlus Capital on rahahädas ja pani investorid fakti ette, kas vahetada mõned võlakirjad uute vastu või leppida väiksema summaga. Risk viivises olevate laenude kasvuks on samal ajal tõusuteel.

PlusPlus Capitali kliendid on pangavälised krediidiandjad ja telekommunikatsiooniettevõtted, mis müüvad ettevõttele edasi oma klientide venima jäänud võlad. Sellised on peamiselt tagatiseta laenud, krediitkaardi-, järelmaksu- ja liisinguvõlad.

Ettevõtte teatel ulatus nende nõuete portfell mullu 106 miljoni euroni. Kontserni koguvarade maht kasvas 2021. aastal 98,4 miljonilt eurolt 113,5 miljoni euroni.

2021. aasta lõpus moodustas aktsionäride omakapital aruande kohaselt 39,8 miljonit eurot, ettevõte maksis tagasi või refinantseeris ligikaudu 29,7 miljoni euro väärtuses võlakirju ja laene.

Neli aastat tagasi kirjutas Äripäev, et audiitori hinnangul ei selgunud PlusPlus Capitali esitatud arvepidamisest nõuete õiglast väärtust ning suur osa firma varast võib olla puhas õhk.

"Keeruline on kommenteerida kriitikat, et ettevõtte ei näita oma õiglast väärtust. PlusPlus finantsaruandedvastavad rahvusvahelistele standarditele on olnud aastaid avalikud ja auditeerinud," ütles ettevõtte tegevjuht Krõõt Kilvet.

PlusPlus rahastab oma tegevust peamiselt läbi võlakirjade. Kilveti sõnul on ettevõte seni oma finantseerimisportfelli korduvalt edukalt refinantseerinud, kuid tänased geopoliitilise ja regiooni majandusliku olukorra tingimused on toonud kaasa rahaturgude hangumise ning olulise intresstasemete tõusu, mis omakorda on teinud väga keeruliseks võlakirjade refinantseerimise.

7. novembril teatas ettevõte, et ei ole teinud intressimakseid Eestis noteeritud võlakirjadelt ning kuna üles jäänud maksete summa ületab 10 miljonit, pidi ettevõte teatama maksejõuetusest, kuid lubas sellest läbi töötades tavapärast äri jätkata.

Ettevõte esitas nädal hiljem investoritele ettepaneku vahetada praegused võlakirjad uute vastu, millelt makstaks intressi alles aasta pärast. Neile, kes selle pakkumisega ei nõustu, pakkus ettevõte osta võlakirjad 70-protsendiga nende hinnast ja kogunenud intressist. Investorid pidid langetama otsuse 2. detsembriks.

PlusPlus Capital teatas samas, et aasta esimese üheksa kuuga oli ettevõtte tegevus edukas ja klientide maksed olid rekordtasemel. Firma viitas sõjale Ukrainas, kiirele inflatsioonile ja majanduslanguse riskile, mis raskendas raha kaasamist.

"Portfellide ostud toimuvad alati läbi müügipakkumiste (tenderite) ning meie poolt pakkumistele esitatud hinnad on kalkuleeritud vastavalt sarnaste portfellide ajaloolisele käitumisele ning tuleviku mudelitele. PlusPlusil on pikaajalised arvmudelid, mille alusel ostuotsuseid tehakse," ütles Kilvet.

Kilveti sõnul on ettevõtte eesmärk pakkuda klientidele neile jõukohaseid maksegraafikuid, mis lähtuvad algselt sõlmitud krediidilepingutest ja seal sõlmitud tingimustest. 

"Haldame vaid endale soetatud portfelle. PlusPlus ei ole inkassoettevõte ega kasuta inkassoettevõtetele omaseid tehnikaid portfellide haldamisel. Portfellide halduses on prioriteediks vabatahtlike ning jõukohaste makselahenduste pakkumine, mis motiveerib klienti koostööle ja annab meie hinnangul kokkuvõttes parema tulemuse. Keskmine nõue on ca 3000 eurot, keskmine graafik kolm aastat," ütles Kilvet.  

Maksehäirete arv on kasvuteel, raskused ohustavad võlaportfellide ostjaid

Finantsinspektsiooni riskide ja analüüsi osakonna juhi Priit Kiilmaa sõnul ei kuulu PlusPlus Capital inspektsiooni järelevalve alla, kuid järelevalve all olevad ettevõtted täidavad usaldatavusnõudeid ja on piisavalt kapitaliseeritud.

"Pangandussektorit üldiselt iseloomustades võib aga öelda, et keskkond on muutunud. Seda mõjutavad inflatsioon, energiahindade ja intressimäärade tõus ning geopoliitilised riskid. See omakorda suurendab riski, et äriühingute ja eraisikute viivises olevate ja mittetöötavate laenude osakaal kõikidest laenudest kasvab," ütles Kiilmaa, kelle sõnul jälgib inspektsioon järelevalve all olevate ettevõtete riskikontrollid toimiksid ja kapitali- ja likviidsuspuhvrid oleksid tagatud.

Inkassofirma Svea Finance juhi Eric Puulmanni sõnul on sügisel maksehäirete osakaal kasvanud, kuid seda pigem nende võlgnike osas, kes on võtnud laene korraga paljudelt ettevõtetelt ja teadmisega, et neid tagasi ei maksta. "Mõningast maksehäirete kasvu võib täheldada, aga suures pildis hetkel veel väga suurt erinevust varasema ajaga," rääkis ta.

"Mõnevõrra on kontrast nüüd teravam inkassosse jõudnud inimeste vahel. On võlgnikud, kes suudavad oma võlga teenindada kenasti. Täheldatav on muutus just selles osas, et on mingi hulk võlgnike, kelle võla teenindamise võime on oluliselt vähenenud," ütles Puulmann.

Puulmann märkis, et varem olid mõned võlgnikud küll probleemsed, kuid inkassofirmade poolse pingutuse peale teenindasid oma võlakohustust. Praegu on neilt võlgade kätte saamine keerulisemaks muutunud.

"Ebamäärasust on kindlasti palju, ma ei tahaks nüüd öelda, et meie siin näeksime väga suurt muutust, aga me hetkel veel ei prognoosi seda. Mõningane halvenemine võib veel kindlasti toimuda," sõnas ta.

Puulmanni sõnul ei ole praegu tunda, et see muutus võiks omada majanduslikku riski nendele ettevõtetele, kes ise võlaportfellide ostuga ei tegele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: