Naljaga pooleks saab öelda, et tõbiseks tasub jääda veel selle aastanumbri sees, kas või 31. detsembril, sest siis hakatakse haigushüvitist maksma teisest päevast. Kui poliitikud lähipäevil kokkuleppele ei jõua, siis uuest aastast taastub koroonaeelne kord, kus kolm esimest päeva haigusraha ei maksta.

Senise korra jätkumine on sotside soov.

"Tuleb teistel, kaasaarvatud peaministril, mõista, et tema saab teha kaugtööd, aga 50 protsenti Eesti töötajaskonnast ei saa. Samal ajal levivad viirused ja kõik muu, inimesed päriselt jäävad haigemaks ja ravijärjekorrad pikenevad," lausus tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Septembri alguses välja käidud ettepanekut on paar korda arutatud koalitsiooninõukogus ning Petersoni sõnul on tegu teadliku venitamisega. Peaminister Kaja Kallase sõnul soovis Isamaa otsustamiseks lisaaega.

"Seal on küsimus, kas see alati läheb puhtalt haigena olemisele, mis on olnud ettevõtjate etteheide. Teine (küsimus) on see, et meil on tekkinud Covidi tõttu pikad ravijärjekorrad, meil on seda raha vaja eriarstiabi ravijärjekordade lühendamiseks," ütles Kallas.

Opositsioonis olev Keskerakond on samasisulise eelnõu riigikokku juba sisse andnud ja eelmisel nädalal teatas Peterson, et on valmis opositsiooni häältega selle seadusemuudatuse ka tegema.

Teisipäeval vastas ta aga nii: "Mul ei ole volitust selle teemaga tegelda, mul on volitus erakonna poolt öelda, et see on ülimalt tähtis teema."

Isamaa peasekretäri Priit Sibula sõnul on on sotsiaaldemokraadid oma sooviga hiljaks jäänud ning opositsioonieelnõu on sisuliselt ainus võimalus muudatuse läbi surumiseks. Küll on Sibula arvates mõeldav vahevariant.

"Kui koalitsioonis seda arutatakse, siis on võimalus seda perioodi pikendada pool aastat, et siis oleks järgmise, pärast valimisi moodustatava valitsuse küsimus, kas sellest saab poliitiline kokkulepe või taastub olukord, mis oli enne Covidit," lausus Sibul.

Senise süsteemiga jätkamiseks on vaja 29 miljonit eurot ning see summa on terviseministri sõnul haigekassal olemas.