Oluline 3. detsembril kell 22.30:

- Briti luure: Venemaa proovib sisse piirata Bahmuti linna;

- USA asevälisminister: Putini soov rahuläbirääkimisteks poole siiras;

- Venemaa on Mariupolisse rajanud uue sõjaväebaasi;

- USA kaitseminister süüdistas Venemaad tahtlikus julmuses;

- Ukraina luure: Venemaa kasutab aina uuemaid rakette;

- Hersonist on eemaldatud üle 7000 lõhkekeha;

- Zaporižžja oblasti kollaborant mõisteti 15 aastaks vangi;

- Ukraina soovitab inimestel Dnepri idakaldalt evakueeruda;

- Rahuläbirääkimised Vene vägede lahkumata tähendaks varude täiendamist;

- Zelenski: Ukraina ekspordib enne kevadet 60 alust vilja;

- Biden ei kavatse Putiniga arutada sõja lõppu;

- Kirjanikud: kultuur ei ole Ukrainas kaasnev kahju, vaid sihtmärk;

- Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri.

Venemaa on Mariupolisse rajanud uue sõjaväebaasi

Venemaa on asunud kindlustama oma kohalolu okupeeritud Mariupoli linnas ning on ehitanud sinna suure sõjaväebaasi, ilmneb Maxari satelliidifotodelt.

Uus, U-kujuline kompleks asub linna keskuse lähedal, vahendas BBC. Hoone katusel on kirjas "Venemaa armee" ja "Mariupoli elanike jaoks".

Vene väed piirasid Mariupoli linna pea kolm kuud ning hävitasid suure osa linnast suurtükitulega. Ukraina hinnangul hukkus õhurünnakutes 25 000 tsiviilisikut.

Maxari satelliidipiltidelt on näha ka, et linna surnuaia territooriumi on suurendatud.

USA asevälisminister: Putini soov rahuläbirääkimisteks poole siiras

Venemaa president Vladimir Putin pole praegu siiras, kui ta räägib soovist rahuläbirääkimisi pidada, ütles laupäeval Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga kohtunud USA asevälisminister Victoria Nuland.

"Diplomaatia on meie kõigi eesmärk, kuid selleks peab olema tahe mõlemal poolel. Ja praegu on väga selgelt aru saada, olgu selleks energiasõda, Kremli retoorika või üldine hoiak, et Putin pole siiras ega valmis (rahuläbirääkimisteks)," lausus Nuland.

USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et ta on valmis Putiniga rääkima, kui too on valmis sõda lõpetama. Putini vastus, et lääneriigid peaksid tunnustama annekseeritud alasid Venemaa osana, näitas, et sellist võimalust praegu pole.

"See näitas, et nad ei võta (läbirääkimiste võimalust) tõsiselt," märkis Nuland.

USA kaitseminister süüdistas Venemaad tahtlikus julmuses

USA välisminister Lloyd Austin süüdistas laupäeval Venemaad tahtlikus julmuses Ukrainas, öeldes, et Vene väed ründavad sihilikult tsiviilisikuid.

"Tahtliku julmusega sihib Venemaa tsiviilisikuid ja tsiviilobjekte. Vene vägede rünnakud on tapnud lapsi, purustanud koole ja hävitanud haiglaid," ütles Austin.

Ukraina luure: Venemaa kasutab aina uuemaid rakette

Venemaa raketivarud vähenevad ja Vene väed kasutavad aina rohkem uusi rakette, osa neist on toodetud kõige varem augustis, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraadi esindaja Vadõm Skibitski, lisades, et osa rakette tuleb kasutusse tõenäoliselt otse tootmisliinilt.

Skibitski sõnul on Venemaal piisavalt varusid, et jätkata Ukraina pommitamist, kuid piisavalt vähe, et peab varude täiendamiseks läbirääkimisi teiste riikidega, näiteks Iraaniga. Siiani pole luuredirektoraadi andmetel teistest riikidest rakette siiski Venemaale toimetatud.

Kuigi lääne sanktsioonid on suunatud Vene relvatööstuse võimekuse vähendamisele, näiteks piirates Venemaa juurdepääsu kõrgtehnoloogilistele varuosadele, siis on õnnestunud Venemaal kuidagi sanktsioonidest mööda manööverdada, nagu uute rakettide kasutamine näitab, lisas Skibitski.

Zaporižžja oblasti kollaborant mõisteti 15 aastaks vangi

Ukraina kohus mõistis 15 aastaks vangi Vene võimudega koostööd teinud isiku, keda süüdistati luuretegevuses Venemaa kasuks Zaporižžja oblastis, ütles Zaporižžja linnavolikogu esimees Anatolii Kurtijev.

Vangi mõistetud isik valmistas luuretegevusega ette Vene vägede rünnakut linnale. Tema pidas kinni Ukraina luureteenistus SBU.

SBU on Venemaa sissetungist alates kinni pidanud ligikaudu 700 kollaboranti, kellest 53 kohta on kohus otsuse langetanud.

Kirjapomme ja kahtlaseid pakke on saadetud 17 Ukraina esindusele

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sõnul on viimaste päevade jooksul 17 Ukraina saatkonda või diplomaatilisse esindusse saabunud kas kirjapommid või pakid, mis sisaldavad loomade kehaosi, näiteks lehma silmi.

"See algas plahvatusega Ukraina saatkonnas Hispaanias," ütles Kuleba intervjuus CNN-ile. "Mis jätkus, oli veel veidram ja ma ütleksin isegi, et haiglane."

Peale kirjapommi saabumist Madridis asuvasse Ukraina saatkonda, mis vigastas ühte saatkonna töötajat, on pomme saadetud ka Hispaania peaministrile, asepeaministrile ja USA saatkonnale.

Ukraina välisministeeriumi kõneisiku Oleg Nikolenko sõnul on kahtlased pakid jõudnud ka Ukraina Ungari, Hollandi, Poola, Horvaatia, Itaalia ja Austria saatkonda.

Kuleba sõnul võib pakkide saatjana kahtlustada Venemaad. Venemaa teatel ei ole neil pakkidega seost.

Ukraina soovitab inimestel Dnepri idakaldalt evakueeruda

Hersoni linna võimud kehutavad inimesi evakueeruma Dnepri jõe idakaldalt. Dnepri jõgi on rindejooneks Ukraina ja Vene vägede vahel peale seda, kui Vene väed Hersonist lahkuma sunniti.

Vene väed on samas jätkanud Hersoni pommitamist.

Hersoni kuberner Jaroslav Januševõtš ütles, et Hersoni võimud aitavad inimestel evakueeruda päevasel ajal laupäevast esmaspäevani.

Venemaa liigub ründele Avdijivkas ja Bahmutis

Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel jätkab Venemaa tsiviiltaristu pommitamist ja liigub ründele Avdijivka ja Bahmuti suunal.

Venemaa korraldas Ukraina linnadele ja vägedele viis raketirünnakut, 27 õhurünnakut ja 44 rünnakut raketiheitjaga.

Õhurünnakute peamised sihtmärgid olid Donetski oblastis Avdijivka ja Bahmut. Hersoni linna on järjepidevalt pommitatud sellest ajast, kui Ukraina väed linna tagasi võtsid.

Briti luure: Venemaa proovib sisse piirata Bahmuti linna

Briti luure hinnangul püüab Venemaa ümber piirata Bahmuti linna Donetski oblastis. Venelased koondavad oma peamise tulejõu 15 kilomeetri pikkusele rindejoonele Bahmuti ümber.

Venemaa on viimastel päevadel suure tõenäosusega teinud väikeseid edusamme selle rünnaku lõunateljel.

Venemaa võttis Bahmuti oma peamiseks ründesuunaks augusti algul. Asjatundjate sõnul oleks sellel vallutusel Venemaa jaoks pigem sümboolne tähendus, aga võimaldaks ka ohustada Kramatorski ja Slovjanski suuremaid linnapiirkondi.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 03 December 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/Agl34uAcBo

#StandWithUkraine pic.twitter.com/5Zv0s649gC

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 3, 2022

Hersonist on eemaldatud üle 7000 lõhkekeha

Ukraina päästemaeti teatel on Hersonist eemaldatud ja neutraliseeritud 7042 lõhkekeha.

Piirkonna demineerimine on kestnud alates sellest ajast, kui Vene väed sealt möödunud kuul lahkusid.

Ukraina päästjate sõnul on nad üle vaadanud ligikaugu 700 hektarit avatud territooriumi, 60 kilomeetrit raudteed ja 326 majapidamist.

Võimud paluvad piirkonnas liikuvatel inimestel olla väga ettevaatlikud.

Rahuläbirääkimised Vene vägede lahkumata tähendaks varude täiendamist

Rahuläbirääkimiste alustamine sel ajal, kui Vene sõdurid pole Ukrainast lahkunud, võib tähendada Venemaa presidendile Vladimir Putinile võimalust sõjaväge koondada enne uue rünnaku alustamist, ütles Briti välisminister James Cleverly intervjuus The Telegraphile.

"Relvarahu võib Putin kasutada lihtsalt uute vägede treenimiseks ja laskemoona tootmiseks ning vägede uuesti relvastamiseks," ütles James Cleverly.

Zelenski: Ukraina ekspordib enne kevadet 60 alust vilja

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et enne kevadet ekspordib riik 60 alust vilja.

Peale kuue kuu pikkust blokaadi avati juuli lõpus sõlmitud viljaleppe käigus kolm Ukraina Musta mere sadamat.

Möödunud nädalal leppisid Ukraina ja liitlased kokku plaanis eksportida riigist 150 miljoni dollari väärtuses vilja.

Ukraina on eksportinud tänavu 29,6 protsenti vähem vilja kui mullu samal ajal.

Biden ei kavatse Putiniga arutada sõja lõppu

USA president Joe Biden ei kavatse rääkida Putiniga sõja lõpetamisest, kuna selleks vajalikke tingimusi ei ole, ütles Valge Maja reedel.

"Me ei ole praegu kohas, kus läbirääkimised tunduks viljakas lähenemistee," ütles Valge Maja julgeolekuvaldkonna kõneisik John Kirby.

Kirjanikud: kultuur ei ole Ukrainas kaasnev kahju, vaid sihtmärk

USA ja Ukraina kirjanikke ühendavate PEN-klubide raporti järgi pommitavad Vene väed Ukrainas sihilikult muuseume ja raamatukogusid ning teisi kultuuriasutusi.

"Kultuuri hävimine ei ole sõjas Ukraina vastu kaasnev kahju, vaid sihtmärk, keskne osa Venemaa presidendi Vladimir Putini õigustusest sõjale," seisab raportis.

"Putin on korduvalt väitnud, et Ukraina kultuuri ja keelt ei peaks eksisteerima. Võttes sihikule muuseumid, muusikasaalid, raamatukogud, teatrid ja ajaloolised paigad, üritab ta seda ellu viia."

Organisatsioon viitas riigi kultuuriministeeriumi esitatud statistikale, mille põhjal on sõja käigus hävinenud Ukrainas enam kui 529 kultuuriobjekti.

Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 90 600 (võrdlus eelmise päevaga +510);

- tankid 2917 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 5886 (+3);

- lennukid 280 (+0);

- kopterid 263 (+1);

- suurtükisüsteemid 1906(+1);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1572 (+8);

- tiibraketid 531 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4472 (+8);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 163 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.