Zelenski: valusaimad võitlused käivad Bahmutis ja Soledaris

{{1670129820000 | amCalendar}}
Ukraina sõdurid positsioonil Bahmuti lähedal
Ukraina sõdurid positsioonil Bahmuti lähedal Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Leah Millis

Venemaa ründab endiselt intensiivselt Bahmuti linna, ilmselt sooviga see sisse piirata. Venelaste väikseid edusamme selles piirkonnas tõrjub ukrainlaste kaitse.

Oluline 4. detsembril kell 22.51:

- ÜRO peakorteris ringleb Vene sõjakuritegude tribunali loomise dokument;

- Briti luure: Vene avalikkuse toetus sõjale langenud;

- Ukraina: ööpäevas hukkus üle pooletuhande Vene sõduri;

- Ukraina sõnul kasutab Venemaa nafta eest saadud raha lääne destabiliseerimiseks tulevikus;

- USA luurejuht: konflikti tempo aeglustub, Venemaa ei ei suuda ilmselt vastupealetungi alustada.

Kuberner: Hersonis on elekter ja veevarustus suuresti taastatud

Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševitš teatas, et elekter on juba taastatud 85 protsendil linna majapidamistest.

Januševitš loodab, et pärast pumbajaama taastamist taastub veevarustus peagi 70 protsendi elanike jaoks.

Ukraina taas ülesehitamine läheb maksma kuni 600 miljardit eurot

Maailmapanga Euroopa ja Kesk-Aasia asepresident Anna Bjerde ütles Die Pressile, et Ukraina infrastruktuuri taastamine pärast sõda läheb maksma 500 kuni 600 miljardit eurot, vahendas The Kyiv Independent.

ÜRO peakorteris ringleb Vene sõjakuritegude tribunali loomise dokument

ÜRO peakorteris New Yorkis on ringlemas resolutsiooni eelnõu Nürnbergi stiilis tribunali loomiseks, mis võtaks Venemaa juhtkonna Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude eest, kirjutas The Guardian.

Ukraina merevägi: Mustal merel on neli Kalibr rakettidega varustatud Vene sõjalaeva

Ukraina mereväe kinnitusel hoiab Venemaa Mustal merel nelja Kalibr tiibrakettidega varustatud sõjalaeva. Igal laeval on 24 raketti, vahendas The Kyiv Independent.

Vahemerel hoiab Venemaa praegu viite Kalibr rakettidega sõjalaeva, millel igaühel on 76 raketti.

Briti luure: Vene avalikkuse toetus sõjale langenud

Briti kaitseministeerium viitas oma värskes luurehinnangus Venemaa sõltumatu meediaväljaande andmetele, mille järgi on Venemaal avalikkuse toetus sõjalisele tegevusele Ukrainas oluliselt langemas.

Väljaande Meduza sõnul sai toimetus näha konfidentsiaalset arvamusuuringut, mille tellis föderaalne kaitseteenistus, mis vastutab Kremli valvamise ja kõrgeimate valitsusametnike turvalisuse eest. Kremli tellitud küsitlusest selgus, et 55 protsenti vastanutest toetas rahukõnelusi Ukrainaga ning 25 protsenti soovis, et sõda jätkuks.

Venemaa suurim sõltumatu küsitluskeskus Levada leidis novembris läbi viidud sarnases küsitluses, et 53 protsenti vastanutest toetas rahukõnelusi, 41 protsenti pooldas sõda ja kuus protsenti ei olnud otsustanud. Selle 1600 inimese küsitluse veamäär ei ületanud 3,4 protsenti.

Suurbritannias treenivad Ukraina sõdurid saavad sõtta naasmiseks täisvarustuse

Suurbritannias väljaõppel olevad Ukraina sõdurid saavad rindele naastes lisaks uutele omandatud oskustele ka sõduri täisvarustus, kuhu kuuluvad ka külma ilma riided.

Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 91 150 (võrdlus eelmise päevaga +550);

- tankid 2922 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 5892 (+6);

- lennukid 281 (+1);

- kopterid 263 (+0);

- suurtükisüsteemid 1908(+2);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1573 (+1);

- tiibraketid 531 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4479 (+7);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 163 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

USA: võitlustempo aeglustub järgmistel kuudel

USA kõrgeim luurejuht ütleb, et vaatamata rünnakutele Ukraina elektrivõrgu ja muu kriitilise tähtsusega infrastruktuuri vastu, ei näe ta, et Ukraina vastupanutahe nõrgeneks. Ta loodab, et sõdimine aeglustub järgmistel kuudel.

"Me näeme, et konflikti tempo on aeglustunud. Arvatavasti näeme seda ka lähikuudel," ütles Avril Haines Californias iga-aastasel Reagani riigikaitsefoorumil.

Ta ütles, et nii Ukraina kui ka Venemaa sõjaväelased tegelevad väeüksuste taastamisega ja varustamisega, et valmistuda pärast talve vastupealetungiks. "Me oleme aga üsna skeptilised, kas venelased on selleks valmis. Ukrainlaste osas olen optimistlikum," sõnas Haines.

Küsimusele Venemaa rünnakute mõju kohta Ukraina elektrivõrgule ja muule tsiviilinfrastruktuurile vastas Haines, et Moskva eesmärk on osaliselt õõnestada ukrainlaste vastupanutahet.

Bahmuti lähedal lasti alla Vene sõjaväelennuk

Donetski oblastis – Bahmutis, Soledaris – on praegu, nagu varemgi, kõige kuumem ja valusam, ütles Zelenski. "Teeme kõik, et aidata seal oma poisse. Nad on meie kangelased, kes hoiavad kaitset. Kõik nad väärivad suurimat tänu! Tahaksin eraldi tänada Tšopi salga piirivalvureid, kes võitlevad Bahmuti lähedal ja lasid täna alla teise okupantide lennuki," sõnas Zelenski.

"Luhanski piirkond ja Harkivi piirkond – tugevdame seal oma jõude. Lõuna – jätkame okupantide võimete kustutamist. Piir – tugevdame kogu perimeetrit. Musta mere merepiir – töötame selle nimel, et Kalibri raketid saaksid lõpuks olla mere põhjas," lisas ta.

Zelenski: naftarahaga nõrgestab Venemaa läänt

Oma kõnes kritiseeris president ka nafta hinnalae seadmist 60 dollarile lisades, et nafta eest saadud rahaga destabiliseerib Venemaa läänt. "Maailmas on lõppenud arutelu hinnalagede ehk Venemaa nafta ekspordihinna piiramise üle. Paraku ilma suurte otsusteta, sest ma ei nimetaks suureks otsuseks Venemaa hindadele sellise piiri seadmist, mis on terroririigi eelarvele üsna mugav," sõnas Zelenski.

"Venemaa on energiaturu tahtliku destabiliseerimisega juba tekitanud tohutuid kahjusid kõikidele maailma riikidele. Ja maailm ei julge energiat desarmeerida. See on nõrk positsioon. See on ainult aja küsimus, millal tuleb ikkagi tugevamad vahendid kasutusele võtta. Kahju, et see aeg kaotsi läheb," rääkis Zelenski.

Ta märkis, et kui Venemaa nafta hinnapiir on 30 dollari asemel, millest Poola ja Balti riigid rääkisid, 60 dollarit, siis Venemaa eelarvesse laekub aastas umbes sada miljardit dollarit. "See raha ei lähe mitte ainult sõjaks ja mitte ainult Venemaa poolt teiste terrorirežiimide ja -organisatsioonide edasiseks toetamiseks. Seda raha kasutatakse ka nende riikide edasiseks destabiliseerimiseks, kes üritavad praegu suuri otsuseid vältida," selgitas Zelenski.

Venemaa on öelnud, et ei kavatse G7 riikide ja Austraalia kehtestatud hinnalage aktsepteerida ja kaalub oma võimalusi vastusammuks.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: Reuters, The Kyiv Independent, The Guardian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: