Stenbocki maja koridorides ootavad tippjuhi kohale pürgijad valikukomisjoni ette astumist. See on kandideerimise viimane etapp. Kuni 40 minutit kestab vestlus toas, kus muidu toimuvad valitsuse kabinetinõupidamised.

Kokku on liikmeid kuus pluss üks ehk selle ministeeriumi kantsler, kuhu kandidaat soovib tööle saada. Ametikohti, mille täitmine kuulub komisjoni pädevusse on 96. Need on kantslerid, asekantslerid, valitsusasutuste peadirektorid. Kõik algab dokumentidest. Siis on eelvestlus ministeeriumis. Siis on vestlus komisjoni ees ja enne seda psühhomeetriline test.

"Püüame aru saada milleks inimene on suuteline oma intellekti poolest - see on vaimse võimekuse test. Ja isiksuse test peaks avama seda, mida inimene eelistab teha. Võib eelistada igasuguseid asju, näiteks võib eelistada töötada arvandmetega, aga kui intellekt, ehk vaimne võimekus seda ei toeta, siis ilmselgelt eelistus ei realiseeru," rääkis tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Maria Kütt.

Testi tulemused annavad taustainfo, ütleb Kütt. Kui inimene on tubli, läbib voorud, kuid valituks ei osutu, siis võib ta sobida järgmisele vabanevale kohale.

"Tippjuhid pigem on pigem need, kes ootavad, et neid kutsutakse kandideerima," ütles Kütt.

"Loomulikult konkurss on avalik ja kõik, kes soovivad ja tunnevad, et vastavad nõuetele, saavad kandideerida. Aga me ainult sellele lootma ei jää. Me töötame nagu klassikaline agentuur - koostame pikki nimekirju ja lühemaid nimekirju ja kutsume inimesi kandideerima," rääkis Kütt.

Tippjuhtide hulgas on Küti hinnangul umbes pooled pikema staažiga, ehk siis liikunud ühelt kohalt teisele. Tippjuhtide järelkasv tuleb Newtoni programmist, mille on läbinud 120 võimalikku tulevast tippjuhti. Komisjon teeb küll valiku, kuid selle otsuse, kes lõpuks tippjuhi koha saab, teeb minister. Nii võibki juhtuda, et ametisse ei astugi komisjoni soosik.

"Alati on see risk, et viimasel hetkel midagi juhtub ja asjad ei lähe nii nagu me lootsime või arvasime, et nad lähevad. See on loomulik osa meie tööst," sõnas Kütt.

Erasektoris valitakse juhte paindlikumalt, ütleb Forus grupi tegevjuht Margus Nõlvak. Forus grupis töötab 1800 inimest ja pidavalt on kedagi juurde vaja. Nõlvak ütleb, et äriringkondades tuntakse üksteist ning teatakse, milleks keegi võimeline on ja lähtudes sellest algavad otsingud.

"Tihtipeale ikkagi läbi tutvuste leitakse esimene ring inimesi. Kui selle otsingumeetodiga ei leita, siis on võimalik teha avalik otsing. Siis on sihtotsingu erinevad vormid. Neid võimalusi on erinevaid ja loomulikult meie esimene soov on leida inimene organisatsiooni seest, et pakkuda võimalust areneda karjääriredelil," rääkis Nõlvak.

Enne aga, kui tippjuhti otsima hakatakse sõnastatakse pikem eesmärk, mille saavutamiseks juhti otsitakse. Sellest omakorda lähtuvad nõuded tulevasele ettevõtte tippjuhile - kogemus ja isikuomadused. Viimase sõna ütleb ettevõtte omanik. Ka avalikus sektoris tooks Nõlvaku hinnangul paremad tulemused kandidaatide leidmisel see, kui kindlalt oleks juba enne juhi otsingut paigas plaan, mis uuel inimesel konkreetselt saavutada tuleb.

"Mulle tundub, et avalikus sektoris ei ole pikaajaliselt ära sõnastatud organisatsioonide ja omaniku ootusi ja pikemaid strateegiaid. Nad küll võivad olla kirjas aga kas organisatsioonid ka vastavalt käituvad on iseasi. Erasektoris on see kindlasti paigas. Omanik on väga selgelt sõnastanud ootused, eesmärgid. Ja kui sa neid ei täida, siis organisatsioon ei ole jätkusuutlik. Ja see on pigem selline elu ja surma küsimus, kui sa ei leia õiget inimest või parimat kandidaati sellele positsioonile, mida organisatsioon vajab," lausus Nõlvak.

Telia Eesti personalidirektor Ingrid Viinapuu ütleb, et tippjuhi leidmine võtab Telias aega umbes paar kuud.

"Tippjuhtide otsingu puhul me alati kaalume ka sisemisi kandidaate ja toome nad kindlasti otsingusse kaasa. Ja katsume otsingu tulemusel jõuda selleni, et meil on alati lõppvalikus alati kõige tugevam sisemine kandidaat organisatsiooni seest ja siis ka kõige tugevam väline kandidaat. Et need on siis inimesed, kellega lõplikku otsust tegevad juhid kohtuvad," rääkis Viinapuu.

Microsofti värbajate meeskondadele ei sea riikide suurus probleeme. Ettevõttes töötab 200 000 inimest, 200 riigist.

Microsofti personalijuht Merle Liisu Lindma selgitab, et kandidaate otsitakse nii ettevõttest seest kui väljast, kes oleksid võimalikult erinevad. Neil tuleb teha viis kuni kuus intervjuud. Perfektset inimest ei leia kunagi ja lõppvoorus tuleb otsustada, millistes omadustes ja oskustes tuleb teha järeleandmisi.

"Me pigem teeme järeleandmisi oskustes kui väärtustes. Ma usun, et need, kes on vähegi inimeste tööle võtmisega tegelenud, teavad, et tööle võetakse oskuste järgi ja laiali minnakse väärtuste pärast. Ja meil on rida küsimusi intervjuus ka selliseid, kus selgelt inimene ei tea vastust, aga siis on näha, kuidas ta sellele vastab. Kas ta hakkab vastust otsima või vastab et ei tea. Siis on näha kuidas tal suhtumine on. Ja uudishimu," rääkis Lindma.

Lindma sõnul võib tippjuhi leidmine ka selles ettevõttes võtta aega. "Liidri vari on pikk ja me nõuame oma juhtidelt tegelikult tohutult palju. Ja see ei olegi lihtne amet."

Riigikantseleis on aga käimas ja tulemas ridamisi konkursse. Hetkel on käimas konkurss muinsuskaitseameti peadirektori ning samuti ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri kohale. Kohe varsti selgub ka tööinspektsiooni uus peadirektor.