Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz lubas veebruari lõpus, et Venemaa sõda Ukrainas on Saksamaale pöördepunkt. Saksa kaitseeelarve pidi tõusma kahe protsendini SKP-st ning selle lisaks loodi 100 miljardi euro suurune erifond, et tasa teha aastad alarahastust.

"Tänaseks on kujunenud niimoodi, et see 100 miljardit ongi selle protsendi täiteks ning praeguste teadmiste juures ei piisa sellest, et jõuda kahe protsendini. Järgmise aasta kaitseeelarve on 50,1 miljardit, mis väikest tõusu näitab, aga midagi sellist, millest nad rääkinud on, sealt küll näha ei ole. Minu andmetel on sakslaste laskemoona ja varude puudujääk üle 20 miljardi euro," ütles europarlamendi saadik Riho Terras.

Terrase hinnangut kinnitab ka Saksa Majandusinstituudi (IW) kolmapäeval ilmunud prognoos. Kölni majandusteadlased arvutasid, et inflatsiooni mõjul jääb Scholzi lubatud pöördepunkt tulemata. Saksa kaitseväe ehk Bundeswehri palgakulu tõotab tõusta viis protsenti aasta kohta järgmised kaks aastat, kütusekulu on oluliselt tõusnud ning Venemaa sõja tõttu on ka laskemoon kallim. Seega uute soetuste peale kulutab tuleval aastal Bundeswehr vaid 14 protsendi eelarvest.

"Kui küsida kindralitelt, siis neil on kõikidest asjadest puudus. Neil lennukid ei lenda, tanke on vähe. Need kolm brigaadi, millest nad räägivad ei ole ka [täielikult] relvastatud ning varustatud. Kindlasti on ka mingi hulk raha, mis peaks minema Bundeswehri ohvitseride ja allohvitseride hulga suurendamisele. Elukutseliste sõjaväelaste puudujääk on päris suur," rääkis Terras.

Majandusteadlaste analüüsi järgi küündib Saksa kaitseeelarve kahe protsendini vaid 2024. ja 2025. aastal. 2026. aastaks on puudujääk juba 9,7 miljardit eurot. Erifondi raha otsa lõppemisel 2027. aastal juba 39 miljardit eurot.
Poola on vastupidine näide. Ainuüksi tanke tahab Poola Lõuna-Koreast osta rohkem kui on Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannial kokku.

"Saksamaa tegelikult ise suunas Poola sinna Lõuna-Korea tehastesse, kuna öeldi, et meie tehased ei suuda eriti palju rohkem toota, kui seda mida meil endal vaja on. Sellega ei nõustu kindlasti Rheinmetalli ega Krauss-Maffei Wegmanni juhtkond. Ma just olin koos Krauss-Maffei Wegmanni juhatuse esimehega ja ta oli küll väga väga häiritud sellest," rääkis Terras.

Nimelt ei osta Poola Lõuna-Koreast mitte ainult valmis tanke, vaid ka tehnoloogiat ning abi, et Poola tehastes tanke toota. Nii tõenäoliselt loodavad kaks riiki tulevikus koos Euroopale relvi müüa. Kui see õnnestub, on üheks kaotajaks Saksamaa kaitsetööstus.

"Poola rahvas saab aru, et Venemaa on eksistentsiaalne oht nende riigile ja ka Euroopa väärtustele. Saksamaal seda tõdemust veel üle üldist ei ole," märkis Terras.

Kuid siiski on märke, et sakslased hakkavad seda mõistma, lisab Terras. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence ütles, et suurriigil ongi raske hüppeliselt kaitsekulutusi tõsta.

"On lihtne kõrvaltvaatajana Saksamaad kritiseerida. Siiski saame olla optimistlikud, et sakslased on tõesti ette võtnud ajaloolise muutuse kaitsepoliitikas ning bürokraatlikud mured lahendatakse lähiaastatel."

Saksa Majandusintsituudi arvutustel peab Saksamaa kaitseelarve iga aasta tõusma viis protsenti, et jõuda ja püsida kahe protsendi juures SKP-st. Vaatamata Scholzi lubadustele on ebaselge, kas Saksamaal on selleks poliitilist tahet.