Kohila valla elanikud võivad Rail Balticu tõttu kaevandamissurve alla sattuda

Kohila vallas nähakse võimalusi kaevanduste rajamiseks
Kohila vallas nähakse võimalusi kaevanduste rajamiseks Autor/allikas: Maa-amet

Seoses Rail Balticu ehitamisega on kiiresti kasvanud surve avada Raplamaal Kohila vallas uusi kaevandusi. Arendajatele pakub eriti huvi Pihali, Urge ja Loone kant, mille elanikud võivad ootamatult sattuda kaevandamissurve alla.

Rail Baltic Estonia kuulutas esmaspäeval välja esimese hanke uue raudtee muldkeha ehitamiseks 9,4 kilomeetri pikkusel lõigul Harju ja Raplamaa piirist Sihi teeni. Hankele oodatakse pakkumisi 9. märtsini, töö maksumus on 72 miljonit eurot ja algust tehakse aasta pärast.

Rail Baltic Estonia tehniline juht Raido Kivikangur ütles, et ehitushange on suunatud suuresti maantee-ehitajate turule, koos raudtee muldkehaga tuleb valmis ehitada ka liiklussõlmed, loomaläbipääsud, tugimüürid ja müratõkked.

Kivikangur lisas, et keskkonnamõju on hinnatud, ehitusprojekt valminud ja maad omandatud veel teiselgi raudteelõigul, mis ootab ehitushanke väljakuulutamist.

Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner ütles aga, et seoses raudtee-ehitusega on tekkinud ebaproportsionaalselt suur surve Kohila valla piirkonnas uusi kaevandusi avada. Ta meenutas, et taolisele ohule juhiti tähelepanu juba siis, kui oli Rail Balticu maakonnaplaneering.

"Toona lükati selle küsimuse tõstatamine laualt maha. Praegu on tulnud volikogusse ridamisi taotlusi, esialgu küll uuringute tegemiseks, aga ilmselgelt on soov pärast seda edasi liikuda juba kaevandusloataotlusega. See teeb tegelikult väga murelikuks," rääkis Hepner.

Volikogu esimehe hinnangul pole inimesi, keda võimalikud kaevandused puudutavad, piisavalt kaasatud. Hepneri hinnangul on see kivi meie seadusandluse kapsaaeda.

"Kaevandamised on üks väga vähestest tegevutest, mis ei pea kajastuma valla üldplaneeringus. Tegelikult peaks kaevandamine olema lahendatud valla üldplaneeringus, kus siis kogukond tuleb kokku ja lepib kokku ka leevendamismeetmed, kui otsustatakse, et kaevandusega ollakse nõus. Me saame suurepäraselt aru, et ka maavarasid on vaja kaevandada, aga seda ei saa teha nii, et ükskõik kuskohas löön labida maasse ja ütlen, et tahan siin kaevandada," rääkis Hepner.

Rail Balticu arendaja aga kinnitab, et 70 protsendi ulatuses läheb raudteetammi alla kohapealt või olemasolevatest karjääridest võetav täitematerjal.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: