Oktoobris kasvas kaubavahetuse puudujääk

Gaasitorud.
Gaasitorud. Autor/allikas: Freepik

Kaubavahetuse puudujääk oli oktoobris 238 miljonit eurot, mis oli 82 miljoni võrra suurem kui aasta tagasi. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2022. aasta esimese kümne kuuga kaubavahetuse puudujääk ligi kaks korda suurenenud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,8 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest.

"Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2022. aasta esimese kümne kuuga kaubavahetuse puudujääk ligi kaks korda suurenenud. See näitab, et me toome jätkuvalt kaupu rohkem sisse kui ekspordime. Samas aitab vahet suurendada ka imporditud kaupade ja toorme suurem hinnakasv kui eksporditud kaupadel. Esimese 10 kuuga on impordihinnad kasvanud 27 protsenti ja ekspordihinnad 25 protsenti," lisas Puura.

Eesti suurim ekspordipartner käesoleva aasta oktoobris oli taas Soome (15 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (14 protsenti) ja Rootsi (üheksa protsenti).

Soome eksporditi enim maagaasi, mootorite osasid ja metallkonstruktsioone, Lätti elektrienergiat, sõiduautosid, toorpiima ning Rootsi kokkupandavaid puitehitisi ja kommunikatsiooniseadmeid.

Enim kasvas kaupade eksport Lätti (68 miljoni euro võrra), Rootsi (23 miljoni euro võrra) ja Saudi Araabiasse (21 miljoni euro võrra). Lätti eksporditi möödunud aastaga võrreldes rohkem elektrienergiat, sõiduautosid ja puitgraanuleid, Rootsi okaspuidust uksi ja aknaid ning kokkupandavaid puitehitisi, Saudi Araabiasse toidunisu. Samas vähenes eksport Ameerika Ühendriikidesse (62 miljoni euro võrra), kuhu viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid ning Ühendkuningriiki (27 miljoni euro võrra), kuhu vähenes mineraalsete kütuste eksport.

Oktoobris eksporditi kaupadest enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat 259 miljoni euro eest, elektriseadmeid 250 miljoni euro eest ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 238 miljoni euro eest. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mehaaniliste masinate eksport. Samas vähenes enim metalli ja metalltoodete ning mineraalsete kütuste ja elektrienergia väljavedu.

Kui eelmise aasta oktoobris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 72 protsenti, siis tänavu oli see langenud 66 protsendi juurde.

Eesti kaubavahetus. Autor/allikas: Statistikaamet

Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (16 protsenti Eesti koguimpordist), Lätist (12 protsenti) ja Leedust (11 protsenti). Eelmise aasta oktoobriga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 93 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 49 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 41 miljoni euroga Kuveit.

Lätist toodi Eestisse võrreldes aastatagusega enim maagaasi, Soomest elektrienergiat ning Kuveidist mineraalseid kütuseid. Kõige rohkem vähenes import Venemaalt (101 miljoni euro võrra) ning Valgevenest (56 miljoni euro võrra).

Kaupadest imporditi oktoobris enim mineraalseid tooteid (428 miljoni euro väärtuses), elektriseadmeid (242 miljonit eurot) ning mehaanilisi masinaid (206 miljonit eurot). Kõige rohkem kasvas mootorikütuste, maagaasi, elektrienergia, sõiduautode ja mehaaniliste masinate sissevedu Eestisse. Samas vähenes puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete import.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: