Üheksa ja pool kuud kestnud sõja vältel on Ida-Euroopa riigid pingsalt jälginud suurte Lääne-Euroopa riikide toetust Ukrainale. Mure keskmes on kartus, et seitsmeprotsendine inflatsioon ja kõrged elektriarved kaotavad näiteks prantslaste isu Kiievi taga seista. Kuid vähemasti detsembri alguseks pole see kartus Prantsuse opositsioonijuhi Marine Le Peni valimisringkonnas realiseerunud ning elu läheb edasi vanamoodi.

Kuigi elukallidus on tõusnud ja elektrihinnad kägistavad, on Põhja-Prantsusmaa väikelinna elanikud leidnud ikkagi aega, et teha heategevuslik kalender, kus näiteks novembri 2023 alt võib leida Lizi, kes on kohaliku juustuäri omanik.

Selle heategevusega toetatakse küll kohalikke, ent headust jagub ka Ukraina inimestele.

"Ma arvan, et Prantsusmaa peab Ukrainat toetamist jätkama nii nagu teised riigid. Me peame aitama, kui riik on hädas. Me ei saa neid üksi jätta. Kui meie oleksime sõjas, siis tahaksime ka, et teised riigid tuleksid ja aitaksid," ütles Liz.

Lizi sõnul maksab ta nüüd aastas elektri pealt 600 eurot rohkem ning äri pidamiseks on tulnud kõigi töötajate palku vähendada, ent pood tuleb toime. Lizist paar maja edasi ökotoodete poodi pidava Anais' sõnul peitub võti säästmises.

"On keeruline, aga arveid tuleb maksta ja organiseerida elu sellele vastavalt Jah, tuleb olla tähelepanelik – tuleb kustutada tuled, kui ruumist lahkud. Ostsin endale ka uue külmakambri, et vähendada tarbimist ja tuleb olla tähelepanelik," lausus Anais.

Tema hinnangul pole praeguse energiakriisi põhjuseks ainult Ukraina sõda, sest Prantsusmaal on endal elektritootmisega probleeme. Ja seetõttu pole ka toetus Ukrainale küsimärgi all.

"See ei tee olukorda paremaks, aga sõda aastal 2022 on kohutav. Kohutav neile inimestele, kes ei vääri, et seda tehakse meie tsivilisatsioonis aastal 2022. Ei ole võimalik sellist sõda pidada," ütles ta.

Et enamik prantslasi seisab kindlalt Ukraina taga, näitavad eri aspektides ka arvamusküsitlused.

"Näiteks Venemaa vastaste majandussanktsioonide toetus langeb, aga mitte väga palju. Kui see oli ligi 80 protsenti märtsis, siis praegu on see 68 protsendi juures. Näeme, et enamik toetab ka sõjalist abi Ukrainale ja eriti huvitav on see, et enamik Prantsusmaa kodanikke toetab Ukraina Euroopa Liidu liikmesuse kandidatuuri," Jacques Delorsi instituudi analüütik Ramona Bloj.