Oluline 12. detsembril kell 22.50:

- USA presidendi kinnitusel saadab USA Ukrainasse jätkuvalt vaid materiaalset abi, mitte sõdureid;

- Ukraina peastaabi sõnul rünnati üheksat Vene kontrollpunkti;

- Reznikov: pinnase külmudes tulevad uued Ukraina pealetungid;

- Haidai teatel rünnati Luhanskis Wagneri palgasõdurite peakontorit;

- Biden ja Zelenski suhtlesid Ukraina rahuplaanist ja USA toetusest Ukrainale;

- Zelenski: Putin ei julge tuumarelva kasutada, sest ta kardab surma;

- ISW: Valgevene ei ühine sõjategevusega sisepoliitika tõttu;

- Ivan Fedorov: Melitopolis asuvad Vene väed on paanikas;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 24 tanki ja 620 sõdurit.

Biden kordas, et USA sõdureid Ukrainasse ei saada

USA president Joe Biden ütles, et tal ei ole kavas Ukrainasse USA sõdureid saata.

"Kas me saadame Ukrainasse sõdureid? Ei, me saadame materjale nagu oleme siiani teinud, miljoneid dollareid," rääkis Biden temaga Virginias reisivatele ajakirjanikele.

Novembris kutsus Bideni administratsioon Kongressi üles koostama Ukraina toetuseks järjekordset abipaketti. Valge Maja eelarvekantselei direktor Shalanda Young saatis seepeale esindajatekoja spiikrile detailse kirja 37,7 miljardi dollari suuruse abipalvega.

Ivan Fedorov: Melitopolis asuvad Vene väed on paanikas

Melitopoli linnapea Ivan Fedorov ütles esmaspäeval, et linnas asuvad Vene väed on paanikas. Fedorovi sõnul paigutab Moskva nüüd Melitopolis oma vägesid ümber, vahendas CNN. 

Ukraina üksused tulistasid laupäeva õhtul raketiheitjatest HIMARS Vene okupatsioonivägesid riigi kaguosas asuvas Melitopoli linnas. Feodorovi sõnul viidi haiglasse umbes 200 okupanti. 

Ukraina peastaabi sõnul rünnati üheksat Vene kontrollpunkti

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt ründasid Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul üheksat Vene vägede kontrollpunkti ning 17 vägede koondumise ala, ühte Vene suurtükiväe koondumise ala ning kahte laskemoonaladu.

Vene väed tegid ööpäeva jooksul kaks raketirünnakut Kostõantõnivka pihta Donetski oblastis ning 11 õhulööki kogu rindejoone ulatuses.

Samuti tegid Vene väed üle 60 raketirünnaku mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede ning Hersoni linna pihta.

Zelenski: Putin ei julge tuumarelva kasutada, sest ta kardab surma

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis intervjuu David Lettermanile. "Ma nägin Putinit ja nägin tema soovi elada. Ta armastab väga elada, ta istub isegi pika laua taga, sest kardab koroonaviirust või midagi muud. Maailm ei annaks kunagi andeks ei Putinile ega Venemaale, kui ta kasutab tuumarelvi," ütles Zelenski. 

Reznikov: pinnase külmudes tulevad uued Ukraina pealetungid

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles pühapäeval, et tema hinnangul jätkavad Ukraina kaitsejõud pealetunge, kui pinnas on külmunud. See võimaldab sõjatehnikal kergemini liikuda, vahendas The Kyiv Independent.

Reznikov kinnitas, et seni on Ukraina vastupealetungid pehme pinnase tõttu aeglustunud.

Ukraina kaitseminister kinnitas taas, et Ukraina kavatseb vabastada kõik ajutiselt okupeeritud territooriumid ja taastada kontrolli rahvusvaheliselt tunnustatud piiride üle.

Reznikov rõhutas, et see sõda on ressursside sõda ning Venemaa ressursid on vähenemas.

EL lisab Ukraina sõjalise toetamise jaoks mõeldud fondi kaks miljardit eurot

Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid jõudsid esmaspäeval kokkuleppele, et eraldavad Ukraina relvastamiseks mõeldud rahufondi veel kaks miljardit eurot.

Haidai teatel rünnati Luhanskis Wagneri palgasõdurite peakontorit

Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai väitel ründasid Ukraina väed kaudtulega Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringu peakontorit, mis asus ühes hotellis Kadijivkas Luhanski oblastis.

Haidai väitel olid Wagneri sõdurite seas arvestatavad kaotused, vahendas BBC.

Kurikuulus relvaärimees Viktor But liitus Venemaa Liberaaldemokraatliku parteiga (LDPR)

Buti liitumisest erakonnaga teatas LDPR-i juht Leonid Slutski, vahendas The Guardian. 

LDPR-i juht ja asutaja oli skandaalne poliitik Vladimir Žirinovski, kes suri kevadel. But vabanes hiljuti USA vanglast. 

Kremli teatel sel aastal Putini aastalõpu pressikonverentsi ei toimu

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Vladimir Putin ei korralda sel aastal oma aastalõpu pressikonverentsi. 

Peskov ei täpsustanud, miks sel aastal pressikonverentsi ei toimu. Peskovi väitel suhtleb aga Putin meediaga regulaarselt. Eelmisel aastal kestis Putini pressikonverents umbes neli tundi, vahendas The Guardian. 

Biden ja Zelenski suhtlesid Ukraina rahuplaanist ja USA toetusest Ukrainale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas, et suhtles pühapäeval telefoni teel USA presidendi Joe Bideniga enne G7 grupi riikide kohtumist.

Kaks riigijuhti suhtlesid kaitsekoostööst, Ukraina energiajulgeolekust ning Ukraina välja pakutud 10 punktiga rahuplaanist.

Zelenski kinnitas, et sai USA presidendiga kindlad kokkulepped, täpsustamata nende sisu.

Ukraina presidendi kinnitusel alustatakse tööd, et korraldada üleilmne rahukonverents, mis muudaks Ukraina välja pakutud rahuplaani tegelikkuseks.

Zelenski administratsiooni juht Andri Jermak postitas Twitterisse vihjelise sisuga teate, millest võib järeldada täiendavat sõjalist toetust Ameerika Ühendriikidelt, hindas Ukrainska Pravda.  

=

— Andriy Yermak (@AndriyYermak) December 11, 2022

Zelenski suhtles ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning rääkis Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga Musta mere viljakokkuleppe jätkamisest.

Valge Maja teates rõhutati, et USA on võtnud prioriteediks Ukraina õhutõrje tugevdamise ning samuti riigi elektritaristu toetamise.

Biden tunnustas Zelenski välja pakutud rahuplaani, mis on tema hinnangul õiglane ja põhineb ÜRO hartal. Biden kinnitas, et USA toetab Ukrainat jätkuvalt julgeoleku vallas, majandus- ja humanitaarabiga.

Valge Maja teates rõhutati samuti, et Venemaa peab vastutama oma sõjakuritegude eest.

ISW: Valgevene ei ühine sõjategevusega sisepoliitika tõttu

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei ühine Valgevene juht Aljaksandr Lukašenka algatatud vallutussõjaga Ukraina vastu, kuna see võib kaasa tuua uue siseriikliku rahutustelaine.

Sõda Ukraina vastu võib nõrgestada ka Valgevene julgeolekuaparaati, mis muudaks ülesastumised Valgevenes tõenäolisemaks, hindas ISW.

Lukašenka sõltus Valgevene relvajõududest ja julgeolekuteenistustest, et suruda maha tema vastu suunatud protestid 2020. ja 2021. aastal.

Samal ajal püüab Venemaa infooperatsioonidega jätta muljet, et Valgevene väed ühinevad sõjategevusega Ukraina vastu.

ISW hinnangul on Vene väed Bahmuti lähistel vähesel määral edenenud.

Eastern #Ukraine Update:#Russian forces made marginal territorial gains around #Bakhmut as Russian and Ukrainian sources reported continued fighting in the area. /3https://t.co/YWVGSGBws6 pic.twitter.com/pTg5OeF7VL

— ISW (@TheStudyofWar) December 12, 2022

Briti luure: Vene väed lähikuudel olulisel määral ei edene

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates esile Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskovi kommentaarid eelmisel neljapäeval, mille käigus Peskov sõnastas Venemaa eesmärgid sõjas Ukraina vastu  – "kaitsta" Donbassi ja Lõuna-Ukraina elanikke.

Peskovi kommentaaridest ilmneb brittide hinnangul, et Venemaa miinimumeesmärgid sõjas Ukraina vastu pole muutunud.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 12 December 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/ngW6tfLdtw

#StandWithUkraine pic.twitter.com/E2XThQO2GD

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 12, 2022

Venemaa soovib jätkuvalt vallutada Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblasteid ning Vene väejuhatuse eesmärk on tõenäoliselt Donetski oblastis edasi liikuda.

Briti luure hinnangul ei suuda Venemaa oma eesmärke saavutada, kuna Venemaal puudub hetkel efektiivne ründevõimekus ning seetõttu ei pruugi Vene väed lähikuudel olulisel määral edasi liikuda.

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas eelmisel reedel, et Venemaa soovib Peskovi kommentaaridest hoolimata jätkuvalt enda kontrolli alla saada kogu Ukraina.

Zelenski: elektriühendus Odessas on taastamisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et remonttööd Odessa elektriühenduse taastamiseks jätkuvad.

Pühapäeva õhtuse seisuga on ühendused osaliselt taastatud Odessas ja selle lähiümbruses peale Vene rünnakuid Odessa elektritaristule.

Odessa oblastis on enim elektrikatkestusi, möönis Ukraina president, kuid olukord on keeruline ka paljudes teistes oblastites.

Zelenski rõhutas, et ootab G7 grupi riikidelt ning Euroopa Liidult sel nädalal tulemusi. Zelenski valmistub Ukraina vajalikel kaasuvatel kohtumistel osalema.

Ukraina president kinnitas, et pidas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga tunnise telefonikõne ning kinnitas, et Macron toetab Ukraina rahuplaani elluviimist.

Zelenski kinnitas, et suhtles ka Türgi president Erdoganiga, kellega ta arutas Musta mere viljakoridori laiendamist.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 24 tanki ja 620 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 94760 (võrdlus eelmise päevaga +620);

- tankid 2966 (+24);

- jalaväe lahingumasinad 5928 (+8);

- lennukid 281 (+0);

- kopterid 264 (+0);

- suurtükisüsteemid 1929 (+1);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 397 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1617 (+4);

- tiibraketid 592 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4544 (+4);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 169 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.