Taani tollane peaminister Lars Løkke Rasmussen teatas 2018. aastal, et Mjølnerparken on selline piirkond, mida Taani ei saa aktsepteerida. Sama aasta märtsis teatas Rasmussen, et Taani kehtestab eraldi getode likvideerimise poliitika.

Uue Taani getopoliitika osana sekkus Taani riik väga jõuliselt getona defineeritud elamupiirkondadesse.

Mõned getona defineeritud piirkondade elanikud on aga Taani riigi vastu kohtusse läinud, kuna Taani riigi poliitikate tõttu on nende üürilepingud lõpetatud. Taani kohus otsustas, et antud küsimust peab vaagima Euroopa Kohus, tõi Helsingin Sanomat oma põhjalikus ülevaateloos esile.

Taani defineeris getostunud piirkonna viie kriteeriumi alusel:

1) Rohkem kui 40 protsenti 18-64 aastastest olnud viimase kahe aasta jooksul kas töötud või hariduseta;

2) 18-aastastest on üle 2,7 protsendi mõistetud süüdi mõnes kriminaalkuriteos, relvaseaduse rikkumises või narkokuriteos viimase kahe aasta jooksul;

3) 30-59-aastaste eagrupis on üle poole elanikest ainult põhiharidusega;

4) Piirkonna 18-64-aastaste elanike keskmine sissetulek on alla 55 protsendi regiooni keskmisest;

5) Üle poole elanikest on pärit mujalt kui lääneriikidest või on sellistest riikidest tulnud isikute järeltulijad.

Mjølnerparkeni piirkonna rohkem kui 2500 elanikku vastasid nendele kriteeriumitele. Peaaegu kõik seal elavad inimesed on kas sisserändajad või immigrantide järeltulijad.

2018. aastal defineeriti Taanis 28 elamupiirkonda getoks. Getoseaduse eesmärgiks oli, et aastaks 2030 Taanis enam getosid ei oleks.

Getopoliitika eksperiment jätkus vasakpoolse valitsuse all

Taani meedia sõnul oli Taani uus getopoliitika sajandi suurim ühiskondlik eksperiment.

Kui Taani parempoolne valitsus asendus sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse vastu, siis loobuti küll sõnast geto, kuid poliitika sisu jäi alles, mis tähendab Taani riigi teistsugust lähenemist getopiirkondades kui mujal riigis.

Näiteks getopiirkondades karistatakse seaduserikkumisi topeltkaristusega. Samuti on getodes kohustus saata oma lapsed lasteaeda. Selline nõue mujal Taanis ei kehti.

Seadusandluse kohaselt ei tohi getoks kuulutatud piirkonnas olla rendipindasid rohkem kui 40 protsenti elamufondist. Selle eesmärgiks on piirata mujalt kui lääneriigist pärit inimeste koondumist antud piirkonda.  

Getopoliitika tulemusena on asutud Mjølnerparkeni piirkonda ümber tegema

Mjølnerparkenis on seaduse jõustamine tähendanud praktikas, et paljud inimesed on olnud sunnitud piirkonnast mujale kolima. Selleks, et olla seadusega kooskõlas on Kopenhaageni linnavalitsus koos kinnisvaraettevõtte Nrepiga asunud piirkonna hooneid renoveerima.

Nrep on teatanud, et eesmärgiks on muuta piirkonda avatud ja atraktiivseks alaks 2023. aastaks. Samal ajal peaksid Mjølnerparkenis üürihinnad tõusma üle 50 protsendi.

Helsingin Sanomatiga suhelnud kohalik elanik Michael Nielsen nimetas seda sunnitud gentrifikatsiooniks ning kinnitas, et tema sõnul ei soovi Taani võimud, et inimesed saaksid Mjølnerparkenis odavalt elada. Nielseni hinnangul on Taani getopoliitika ka rassistlik, kuna see on sihitud etniliste vähemuste vastu.

Ka ÜRO inimõiguseksperdid hindasid 2020. aasta sügisel, et Taani getopoliitika elluviimine tuleks peatada kuniks Taani kohtusüsteem suudab tuvastada kas antud lähenemine on seaduslik.

ÜRO kriitika keskmes oli samuti Mjølnerparken.

Getopoliitika tulenes Taani karmist sisserändepoliitikast

Taani getode kaotamise seadusandlus on seotud laiemat riigi karmi immigratsioonipoliitikaga, mis tuli poliitika keskmesse 2015. aasta pagulaskriisi ajal.

Tollal vedas seda eest eelkõige sisserände vastu olev Taani Rahvapartei (Dansk Folkeparti), kuid üldine immigratsioonivastasus on praeguseks nii Taani vasak- kui ka paremerakondade poolt omaks võetud.

Taani parlamendivalimistel novembris polnud immigratsioon isegi oluline valimisteema, kuna konsensus selle osas on nii üldine, toob Helsigin Sanomat esile.