Ministri plaan B: riik hakkab kriisis majandusse välisvahendeid pumpama

Kristjan Järvan
Kristjan Järvan Autor/allikas: ERR

Ettevõtlusministril Kristjan Järvanil on valminud kaks plaani majanduslangusega toimetulekuks. Esimesega neist proovitakse vältida üleüldist suurt tööpuudust, plaan B läheb käiku siis, kui olukord muutub kriitilisemaks ning riik peab hakkama Euroopast eraldatud raha plaanitust varem kasutusse andma.

Plaan A ehk elujõuliste ettevõtete toetamine, et nood suudaks oma lisandväärtust asuda kasvatama, on juba kasutuses. Plaan B läheb käiku siis, kui töötute arv kasvab praegusel 50 000-lt 70 000-ni, mis tähendab, majanduse struktuur pole piisavalt kiiresti muutunud ja ettevõtted vajavad riigi tellimusi, et pinnal püsida.

"Plaan A on see töö, mida me teeme igapäevaselt – toetame inimeste ümberõpet ja tööle asumist, ettevõtete ärimudeli muutmist, soodustame innovatsiooni, ettevõtete teadus- ja arendustööd ning aitame teha investeeringuid tulevikutehnoloogiatesse," ütles Järvan.

Eesti tööstuse senine lisandväärtus on olnud vaid 56 protsenti Euroopa keskmisest, samas on konkurents tööjõule kasvatanud kiiresti palku. "Ettevõtete ärimudelid peavad konkurentsis püsimiseks adapteeruma, et pakkuda kõrgemat lisandväärtust. Madalad tööjõukulud ei saa enam olla meie ettevõtete konkurentsieeliseks," nentis Järvan.

See tähendab ka seda, et riigi abile ei saa loota ettevõtted, kes tahavad raskustesse sattudes riigi abi toel samamoodi jätkata. "Kui meil on ettevõtted, kes ka täna tahavad töötajaid juurde palgata, siis ei ole õigustatud rahva raha eest maksta peale ettevõtetele, kelle ärimudelid ei tööta ja nii tööjõudu kinni hoida," lausus minister.

Plaan B läheb käiku siis, kui majanduse struktuur ei jõua piisavalt kiiresti muutustega kohaneda, vabanevat tööjõudu kaasata ning töötute arv kasvab kiiresti.

"Jälgime olukorda pingsalt – üleüldist rakendamist oleme näinud ette, kui üldine tööpuudus Eestis tõuseb 70 000-le, kuid samal ajal jälgime olukorda nii sektoripõhiselt kui ka regionaalselt," ütles Järvan.

Plaan B jaoks pole riigieelarvest raha juurde vaja

Kui plaan B peaks osutuma vajalikuks, siis on selle elluviimiseks raha juba kavandatud ning riigieelarves ümberkorraldusi pole vaja teha, ütles Järvan.

"Ei ole vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest ehk täiendavat laenukoormust, kõrgemaid makse, ei pea kartma ära jäetud riiklikke kulutusi. Plaan B realiseerimiseks on plaanis liigutada ja tõsta vajadusel ettepoole Euroopa välisvahendeid, mille mahud on täna teada," lausus ta.

Näiteks on plaanis muuta varem kättesaadavaks avaliku sektori hoonete ja kortermajade renoveerimise raha (vastavalt 400 miljonit ja 330 miljonit eurot), üldehitusse suunataks varem ka väikeelamute renoveerimiseks mõeldud summad (29 miljonit).

Samuti toodaks ajas ettepoole investeeringud viimase miili väljaehitamiseks (20 miljonit) ning ettevõtete ressursitõhususse (33 miljonit).

Järvani jutu, et toetada pole mõtet ettevõtteid, kelle ärimudel enam ei tööta, taustal jääb mulje, et näiteks tee-ehitusele, mille vaeslapse ossa sattumisest on pikalt räägitud, otseseid tellimusi riik esitada ei plaani. Järvani sõnul ei tähenda see siiski, et riik oleks tee-ehitajatele selja pööranud.

"Mis puudutab tee-ehitust, siis sarnaselt muule ehitusele on ka seal võimalik investeeringuid vajadusel ettepoole tuua. Samas kuna on teada, et teede ehituses on eurorahade mahud järgmistel aastatel märkimisväärselt vähenemas just nimelt sel põhjusel, et toetatakse pigem keskkonnasäästlikumaid transpordiviise, siis seda me praegu esile ei ole toonud," lausus ta.

Plaan A jaoks on käigus näiteks ettevõtete ärimudeli muutmise toetus (8,7 miljonit), rakendusuuringute programm (20 miljonit), õiglase üleminek fondi investeeringud Ida-Virumaale (153 miljonit eurot) ning töötleva tööstuse ettevõtete automatiseerimise ja digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamiseks suunatud toetusmeede (58 miljonit).

Novembri lõpu seisuga on Eestis töötuse määr 7,7 protsenti ja registreeritud töötute arv 50 209. Kõrgeim on töötuse määr Ida-Virumaal (11,4 protsenti) ja Valgamaal (10,6 protsenti). Enim on töötuid lihttööliste grupis (20,3 protsenti) ja teenindus- ja müügitöötajate hulgas (18,8 protsenti)

Järvani sõnul ei ole praegune majanduskriis kuidagi võrreldav eelmisega, mil näiteks aastal 2009 oli Eestis üle 100 000 töötu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: