Euroopa Liit tahab keelustada sundsteriliseerimise kõigis liikmesriikides

Europarlament
Europarlament Autor/allikas: european_parliament (CC BY-NC-ND 2.0)

Eestiski seadusega teatud juhtudel, nagu puudega inimese eestkostja taotlusel, lubatav steriliseerimine tuleks Euroopa Parlamendi hinnangul lõpetada. Samas puudub praegu Eesti puuetega inimeste esindusorganisatsioonidel info, kui palju taolisi steriliseerimisi Eestis üldse tehakse, sest riik seda teavet väidetavalt ei kogu.

EL-i seadusandjad tahavad teha lõpu puuetega inimeste nn sundsteriliseerimisele, mis on endiselt lubatud 13 liikmesriigis, selgus laialdast toetust leidnud võrdsete õiguste raportist.

Raportit, kus esitati ettepanekuid, mille eesmärk on võidelda soolise vägivalla, halva juurdepääsuga seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning sundsteriliseerimise vastu, toetasid teisipäeval europarlamendis toimunud hääletusel 526 saadikut, kümme oli vastu ja 83 olid erapooletud, teatas EL-i tegemisi kajastav väljaanne Euractiv.

Probleemi lahendamiseks kutsutakse raportis üles keelustama kogu EL-is sundsteriliseerimine, sealhulgas puuetega inimeste puhul. Puuetega inimeste steriliseerimine on endiselt seaduslik Portugalis, Soomes, Bulgaarias, Horvaatias, Maltal, Tšehhis, Küprosel, Taanis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus ja Slovakkias.

Eestis kehtiva raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse paragrahv 19 lõige kaks järgi otsustab piiratud teovõimega isiku steriliseerimise maakohus hagita menetluses isiku eestkostja avalduse alusel. Seadus ütleb ka, et alaealist isikut ei või steriliseerida.

Täpset arvu, kui palju eestkostja avalduse põhjal kohtutes lubasid antakse ja kui palju taolistel alustel steriliseerimisi Eestis läbi viiakse, on raske leida, sest 2019. aastal jõustunud seadusemuudatus ütleb ka, et steriliseerimist puudutavad andmed on eriliiki isikuandmed ning andmekogude moodustamine neist ei ole lubatud.

Justiitsministeeriumist vastati ERR-i päringule, et ka neil pole teavet kohtu loal tehtud steriliseerimiste arvu kohta Eestis ning taolist infot on võimalik saada vaid menetlusosalistelt, nagu näiteks eestkoste asjadega tegelevatelt kohtunikelt. Ka Eesti suurimas kohtus, Harju maakohtus, pole dokumenteeritud infot steriliseerimistega seotud menetluste kohta, kuid kohtu pressiesindaja Viivika Siplase sõnul ei olnud reedel küsitletud kohtunike hulgas kedagi, kes oleks viimase viie aasta jooksul mõnes steriliseerimist puudutanud menetluses osalenud. See info ei anna aga alust väita, et eestkostja avalduse alusel steriliseerimist Eestis üldse ei toimuks.

Infot piiratud teovõimega inimeste steriliseerimiste arvu kohta pole ka erivajadustega inimeste huvisid esindavatel organisatsioonidel, nagu Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidul, ja see on nende hinnangul probleem. Liidu esindaja Mare Abneri sõnul muudab andmete puudumine eestkostja avalduse alusel steriliseerimise kohta Eestis selle justkui varjatud tegevuseks, mida Eestis ei praktiseeritagi. "Eestis pole kahjuks kogutud piiratud teovõimega isikute steriliseerimisega või väärkohtlemisega seotud andmeid. Nähtavasti on vaja teha vastav uuring ja teha seda koostöös naistearstidega ja günekoloogidega," sõnas Abner.

Abneri sõnul on neil tulnud korduvalt Euroopa puuetega inimestele ühendusele infopäringutele vastata, et neil pole infot piiratud teovõimega isikute steriliseerimiste arvu kohta Eestis, sest siin seda infot ei koguta.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Maarja Krais-Leoski sõnul pole ka kojal õigust delikaatseid isikuandmeid koguda, töödelda ega säilitada. "Oleme ÜRO puuetega inimeste õiguste deklaratsioonile variraportit koostades andnud muuhulgas riigile soovitusi koguda andmeid piiratud teovõimega isikute raseduse katkestamise ja steriliseerimise kohta ning analüüsida, kas piiratud teovõimega isikute huvides on raseduse katkestamisel analoogselt steriliseerimisega vajalik kohtu sekkumine," sõnas Krais-Leosk.

Ta lisas, et on leitud, et Eesti piiratud teovõimega isikute steriliseerimise regulatsioon pole rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas konventsiooniga ega ka Eesti põhiseadusega kooskõlas, kuna ei rõhuta isiku tahte olulisust steriliseerimise üle otsustamisel ega erista piiratud teovõimega isikuid.

"Lünklikud seadusesätted ei kaitse piiratud teovõimega isikute huve igakülgselt, mille tagajärjeks on sundsteriliseerimise oht," nentis Krais-Leosk.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: