Praegu peab Rootsi valitsus iga kord andma eraldi loa, kui mõni välisriik tahab Rootsi pinnal või vetes militaarsõidukitega liikuda. See on aeganõudev protsess, mis tähendab, et välisriikide väed mitte ainult jäävad hiljaks appi tulemisega sõja korral, vaid ka rahuajal on raske korraldada näiteks ühisõppusi.

"See teeb asja lihtsamaks. Saame kiiremas korras näiteks alustada sõjaväeõppusi ja siduda neid meie operatsioonidega kodumaal. See tähendab ka, et otsustusõiguse saamine lihtsustab koos partneritega õppuste kavandamist ja läbiviimist," lausus Rootsi relvajõudude ülemjuhataja Michael Byden.

Eriti oluline on uus seadus Rootsi NATO-pürgimuse seoses.

"See on NATO-ga kohanemine, kui me lõimume NATO-ga, siis on teada, et siia hakkab tulema rohkem välismaa lennukeid ja sõjalaevu. Valitsus ei saa võtta vastu otsust iga kord, kui see juhtub, see oleks liiga aeglane. Asja uba on luua tingimused nii sõjalise abi andmiseks, kui ka vastuvõtmiseks. Täitsa loomulik samm NATO-ga lõimumiseks," rääkis Rootsi kaitseminister Pal Jonsson.

Kavandatava seaduse järgi võib kaitseväe ülemjuhatus lubada Rootsi territooriumile NATO, Euroopa Liidu riikide ja Šveitsi vägesid. Muude riikide osas jääb otsustusõigus endiselt valitsusele.