Pisut enam kui pool sajandit tagasi, siis kui Narvast veel elektrit ei tulnud, oli Võhma külas päris oma elektrijaam.

Pärast enam kui poolt sajandit on Võhma külal taas oma elektrijaam – viimases hädas hakati Saaremaal mitmetesse küladesse kohapealsete diisel-elektrijaamade ehk generaatoritega osaliselt elektrit andma. Võhmale jõudis generaator pimeduse viiendal päeval.

"Meie generaatorid on praegu kõik väljas, tulevad mõnest kohast maha, lähevad järgmisse kohta üles. Eks neid igale poole loomulikult ka ei jagu, aga jõudumööda me neid nendesse kohtadesse, kus kõige kriitilisem on, ka viime," rääkis Elektrilevi võrguhalduse juht Rasmus Armas.

Viies päev ilma igapäevase elektrita hakkas inimesi juba kurjaks muutma.

"Siiamaani mitte midagi. Kaevud-värgid on kõik elektriga, kuskilt midagi kätte ei saa. Ja terve küla inimesed on niimoodi ju. Proovi üks kuu korraks maksmata olla, vaata kus viivised tulevad nii et mürin taga," rääkis Panga küla elanik Georg.

Ka saetööstuse omanik Sven Sevostjanov pole just kõige helgemate mõtetega viiendal päeval elektrita olles ja seda teadmisega, et tellimuste tähtajad on kukil. "See tähendab suurt jama. Toodangut ei tule, kliendid ootavad ju ja mehed ka, kümme meest on ju tööl. Nii kui tuul natuke puhuma hakkab oleme me kohe ilma elektrita. Ilmselgelt on ikkagi kellegi tegemata töö, antud juhul siis Elektrilevi. Liinikoridorid peavad olema korras, iga väikse asja peale ei saa elekter ära minna," rääkis ta.

1695 kilomeetrist keskpingeliinidest on ilmastikukindlaks muudetud Saaremaal ainult 624 kilomeetrit, ehk umbes ainult kolmandik. Ja seekordse suure elektrikatkestuse peapõhjus polnud siiski ootamatult saabunud lumerohke talv, vaid just kohati metsa ja võssa kasvanud mitteilmastikukindlad õhuliinid Saaremaa metsades.

"Puud peal, võsa liinis, võsa kasvab liinini välja. Suvel ei ole hullu, talvel tuli lumi peale, vajutab traadid raskusega alla, ongi lühis. Me võtsime siit ikka jõhkralt seda võsa maha," kirjeldas elektrimontöör Armo Tõnisson.

Tõnissoni sõnul oleks isoleeritud kaabliga liinide puhul rikkeid praegusega võrreldes vaid kolmandik.

"Keskpinge on meie prioriteet. Tuleb meeles pidada, et me ei saa kõike korraga. Kuskilt tuli alustada, alustasime madalpingest, nüüd teeme keskpinget järgi. Kindlasti üks selle kriisi õppetund on see, et meil on vaja ka keskpingeliinid ilmastikukindlamaks muuta," rääkis Elektrilevi juht Mihkel Härm.

Eesti elektrivõrgust on ilmastikukindel kaks kolmandikku

Võimalusi elektriliinide ilmastikukindlamaks ehitamiseks on laias laastus kaks – kas viia liinid maa alla, mis on tõhus aga kõige kallim, või isoleerida muidu lume, jää või langeva puu all purunevad või lühisesse minevad õhuliinid. Üle Eesti jookseb 63 000 kilomeetrit liine, neist kolmandik on viidud maa alla ja kolmandik isoleeritud ehk ilmastikukindlat võrku on kaks kolmandikku.

"Liinide ilmastikukindlaks muutmine oli oluline juba enne seda talvist Saaremaa tormi. Sellega on tegeletud. Kui vaadata numbreid üle-eestiliselt, siis umbes 50 miljonit investeerib Elektrilevi aastas, 1000 liinikilomeetrit aastas vahetatakse välja. Ja tegelikult madalpinge juures on jõutud selleni, et praktiliselt kogu võrk on ilmastikukindel," rääkis majandus- ja taristuminister Riina SIkkut.

Madalpingeliinid, mis Saaremaal on asulates maa alla viidud, pidasidki tormile vastu. Ent alt vedasid just keskpingeliinid, mis asulaid läbi metsade õhu kaudu ühendavad ja mis on veel ilmastikukindlaks tegemata. Paradoksaalselt on aga just Hiiumaal ja Saaremaal enim liine ilmastikukindlaks ümber ehitatud ehk nende kahe suursaare elektrivõrgud on Eesti kõige töökindlamad.

Liinivõrgu uuendamine on kallis lõbu, edenemise tempo dikteerib raha.

Sikkuti sõnul on kilomeetri kaabli hind ligikaudu 50 000 eurot. "Kui me aastas tuhat vahetame, see ongi 50 miljonit. Aga kui meil liinikilomeetreid on oluliselt rohkem, kui me räägime kümne tuhande väljavahetamisest, jõuame juba poole miljardini. Need numbrid kasvavad väga kiiresti," rääkis Sikkut.

Ja investeeringuvajadus on ka mujal kui üksnes liinides. Näiteks Vene võrgust desünkroniseerimine või väiketootjate lisavõimsuste lülitamine elektrivõrku. Elektrilevi küsis täiendavateks investeeringuteks valitsuselt ka lisaraha.

"Me küsisime 55 miljonit selle aasta alguses ja hea meelega tõden, et saime  saime kaheksa miljonit. Kaheksa on muidugi oluliselt väiksem number kui 55, aga selle aasta vaates see oli väga oluline täiendus," ütles Elektrilevi juht Mihkel Härm.

Siiski järgmiseks aastaks on riigieelarve strateegiasse kirjutatud Elektrilevi investeeringuteks 49 miljonit eurot.

"Täna me liigume tempoga tuhat kilomeetrit aastas. Aga ma arvan, et see on siin tulevaste valimiste kontekstis see küsimus, et mida ühiskond meilt ootab. Võime 2000 kilomeetrit aastas ka teha! Aga see tähendab kõrgemat võrgutasu," rääkis Härm.

Otsust, kas ennaktempos liiniuuendamine peaks käima elektritarbijate taskust otse või maksumaksja taskust riigieelarve kaudu, tehtud ei ole.

"See saab olla ainult analüüsil põhinev otsus, mis need täiendavad vajadused on ja kas neid investeeringuid oleks vaja. Kõhutunde pealt, kõigile tundub, et jah, võrguinvesteeringuid oleks vaja rohkem, või vähemalt oleks vaja neid kiirendada, kiiremini ära teha, kui seni plaanitud. Kui selline otsus on, siis kahtlemata, järgmise aasta eelarveläbirääkimiste puhul saab neid otsuseid teha," ütles Sikkut.

Nii Sikkut kui Härm leiavad, et olulisim on Saaremaa kriisist õppida, teha järeldusi.

"Kui me nägime, et seal on mingid nõrgad kohad, on mingisugused liinid, mis viivad näiteks suurema asulani, mis ei ole veel isoleeritud, see peaks küll olema prioriteet," sõnas Sikkut.

Härmi sõnul on praegu prioriteediks kriisi lahendamine ja seejärel on aega õppida, et edaspidi paremini teha.

Kui 2011. aastal oli ilmastikukindlaks muudetud ligi 28 000 kilomeetrit liine, siis eelmise aasta seisuga oli Elektrilevi muutnud ilmastikukindlaks ligi 44 000 kilomeetrit.

Selleks, et kogu Eesti elektrivõrk maakaablitesse jõuaks, kuluks Elektrilevi arvutuste kohaselt kaks miljardit eurot. Maakaablite ja isoleeritud õhujuhtmete kombinatsioon on juba oluliselt odavam. Sellele kuluks praeguse seisuga kokku 1,2 miljardit eurot.

Saaremaa ja Hiiumaa elektrivõrgu tugevdamine maksaks seejuures vastavalt 97 ja 30 miljonit eurot. Piirdudes suuremate asulatega, väheneb see summa veelgi.

Elektrilevi viimaste aastate investeeringud elektrivõrkudesse on jäänud kogu Eesti kohta 43 miljoni euro juurde aastas. On valikute küsimus, kas teha võrguinvesteeringud ära kiiremini ja kus kõigepealt.