Kõige enam rõõmustavad lume üle muidugi lapsed. Marta, Mihkel ja Maru olid parasjagu koroonaga kodus ja igavlesid, kui ema lapsed õue ajas. Aga mida siis teha? Muidugi kolm hiiglaslikku lumeonni, kus on muuhulgas sees ka magamisase, kui peaks ära väsima.

"Jäime haigeks, siis vend hakkas siin ehitamas käima neid onne ja siis ma läksin ka, aitasin tal seal ehitada ja siis mul hakkas teine vend käima ka siin," rääkis Marta.

Kolm päeva, kolm haigusest rõõsat last ja kolm lumeonni saigi valmis.

Nädala alguse tormi järel oli isegi Marta ja Maru hinnangul pisut liiga palju lund ja ehitamine nõudis pingutust. Sellegipoolest arvavad noored, et õues tasub olla. "See tuleb ainult üks kord aastas, nii et nautige seda lund," ütles Marta.

Suvel küll lumest ehitada ei saa, aga liivast lossi plaanid on lastel juba peas keerlemas. Järgmisel talvel on oodata jääplatsi.

Tallinna kesklinnas pakub naabritele rõõmu aga mitmemeetrine lumemüür. Ühest otsast leiab vihjega piirkonnale suure ja koheva kassi sabaga skulptuuri. Teine ots ootab veel täiendamist.

Teose autor on peamiselt Jaanus Vainu. Arhitektist vend Indrek Vainu kiidab ehitise heaks.

"Kes see saab keelata siis suurel mehel lumega mängimast, kui ta seda ise tahab ja kui ta seda ilusasti veel teeb. Ja isegi, kui see ei oleks ilus, mis tähtsust sel on. Lumi sulab ju kevadel ära, see on ajutine ehitis. Ehitusluba pole ju vaja," rääkis Indrek Vainu.

Töö valmib enamasti öösiti. Vainu ütleb, et kui Jaanusel kunstivaimustus peale tuleb, siis vormib ta hange just selliseks nagu pähe tuleb. Nii polegi see esimene talv, kui tänaval seesugust kunsti kohtab. Mitu päeva aega võtval lume vormimisel on meeste hinnangul ka hoopis tervist turgutav mõju.

"Tervist annab see mõnusasti. Pane õigesti riidesse, et sa ei kannataks, et sa ei külmetaks. Ja samas, pärast hakkab palav. Ja küll on hea pärast arvutitööd või kontoritööd või kuidas seda nimetame, küll on seda hea pärast teha, et enam keha ei sure seal arvuti taga jupp aega, nagu muidu oleks olnud," ütles Indrek Vainu.

Variante, mida lumest teha, on muidugi lõputult. Pirita rannast leiab eest lumelossi. See on Aleksei Vaštšenko kätetöö, kes teenib igapäevast leiba hoopis programmeerijana. Losse on ta ehitanud juba 28 aastat, enamasti siiski liivast.

"Minule see meeldib lihtsalt, see on peamine põhjus. No ja pluss ikka on soov teha inimestele rõõmu," ütles Vaštšenko.

Inspiratsiooni ammutab ta ka päris arhitektuuriehitistest, aga skulptuurid on ainulaadsed. "Enamasti ma mõtlen need välja. Vahel kasutan mõnda prototüüpi, aga ma ei ütleks, et nad on väga sarnased sellega. Aga päris selliseid losse võib-olla mõni aasta ehitasin, varem nad olid lihtsamad, aga selline huvi oli ikka lapsepõlvest," rääkis Vaštšenko.

Kellel soovi lumelossi oma silmaga näha, siis on selleks viimane aeg. Teisipäevaks võib lossist järgi olla vaid õhk ja vesi.