Sõja 300. päev: Ukraina president külastas Bahmuti rinnet

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas teisipäeval ette teatamata Bahmuti rindelinna. Zelenski ütles varem esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Bahmutis toimuvad endiselt kõige ägedamad lahingud. Zelenski sõnul on Venemaa kaotanud juba umbes 99 000 sõdurit.
Oluline 20. detsembril kell 22.05:
- USA allika sõnul pole Venemaa veel otsustanud kas teha talvel Ukrainas uus pealetung;
- Ukrainas 10 kuud lõksus olnud kaks Türgi lennukit lendasid lõpuks tagasi Türki;
- Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud üle 8500 ühiku sõjatehnikat;
- Zelenski külastas Bahmuti rindelinna;
- Zelenski sõnul toimuvad kõige ägedamad lahingud endiselt Bahmutis;
- Reuters: USA süüdistas Guterrest Vene ähvardustele järeleandmises;
- Ukraina: Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust;
- Ukraina energiafirma: 10-tunnised elektrikatkestused on uus reaalsus;
Maailmapank kiitis heaks 610 miljoni dollarise rahastuspaketi Ukrainale
Maailmapank teatas teisipäeval, et kiitis heaks 610 miljoni dollarilise rahastuspaketi Ukrainale.
Paketi osaks on 500 miljoni dollari suurune laen Rahvusvaheliselt Rekonstrueerimis- ja Arengupangalt, mida garanteerib Suurbritannia ning ka uus projekt tervishoiule ligipääsu parandamiseks ning sõjaga seotud tervishoiuteenuste pakkumiseks, teatas maailmapank.
Ukraina valitsuse teatel on Donetskis ikka veel 200 000 tsiviilisikut
Ukraina asepeaminister Irina Vereššuk ütles, et hoolimata sundevakuatsiooni käsust, on Ukraina kontrolli all olevas Donetski oblastis jätkuvalt 200 000 tsiviilisikut.
Donetski oblastist on inimesi evakueeritud alates augustist, kuid Vereššuki sõnul on sestsaadik piirkonnast lahkunud ainult 33 000 inimest, sh 5000 last.
Zaporižžja oblastist on lahingutegevuse eest lahkunud üle 43 000 inimese.
Alates suvest on 34 000 ukrainlast lahkunud Hersoni oblasti Vene vägede kontrolli all olevast osast Ukraina vägede kontrolli all olevasse ossa. Veel 12 000 on lahkunud sestsaadik kui Hersoni linn Ukraina vägede poolt vabastati, vahendas CNN.
USA allika sõnul pole Venemaa veel otsustanud kas teha talvel Ukrainas uus pealetung
USA välisministeeriumi kõrgetasemelise allika sõnul on Vene väejuhatuses erinevad arvamused selle osas, kas Vene väed peaksid talvel tegema uue pealetungi Ukrainas või mitte. Sama allika kinnitusel on USA hinnangul Venemaal ka laskemoona väheks jäämas, vahendas BBC venekeelne teenistus.
Ukrainas 10 kuud lõksus olnud kaks Türgi lennukit lendasid tagasi Türki
Türgi kaitseministeerium teatas, et Ukrainast asusid Türki tagasiteele Ukrainas Vene invasiooni tõttu lõksus olnud kaks A400M transpordilennukit. Lennukid pidid tarnima Ukrainale humanitaarabi ning aitama evakueerida riigist Türgi kodanikke.
İnsani yardım götürmek ve vatandaşlarımızı tahliye etmek maksadıyla Ukrayna'ya giden ve hava sahasının kapatılması medeniyle Borispol havaalanında kalan 2 adet A400M uçağımız ana üsleri olan Kayseri'ye intikale başlamıştır. pic.twitter.com/9xFj42m3I8
— T.C. Millî Savunma Bakanlığı (@tcsavunma) December 20, 2022
Peale Venemaa täieulatusliku kallaletungi algust 24. veebruaril jäid lennukid Ukraina Kiievi Borispoli lennuväljale lõksu, kuna ulatusliku sõjategevuse puhkemise tõttu oli Ukraina õhuruum suletud.
Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud üle 8500 ühiku sõjatehnikat
Sõjandusblogi Oryx andmetel on Vene väed sõjas Ukraina vastu kaotanud tõendatult 8500 erinevat sõjalist sõidukit ja muud rasketehnikat.
Oryx blogi autorid arvestavad oma hävinud sõjatehnika loetelus ainult neid vastase kätte langenud, kahjustada saanud või hävinud tehnikaühikuid, mille kohta on olemas pildiline tõend.
Sama allika kinnitusel on Ukraina kaotanud üle 2600 ühiku sõjatehnikat.
Oryx tõi ka esile, et Venemaa kaotas tõendatult esimeses Tšetšeenia sõjas 767 ühikut tehnikat, teises Tšetšeenia sõjas 292 ühikut tehnikat ning Venemaa kallaletungis Gruusiale 2008. aastal 93 ühikut tehnikat.
Venelased pommitavad tugevalt Dnipro jõe läänekallast
Hersoni oblasti nõukogu asejuht Jurii Sobolevskõi teatas, et Vene väed on asunud Dnipro jõe läänekalda vabastatud Hersoni oblasti alasid tugevalt pommitama.
Varem teatas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõš, et Vene väed ründasid vabastatud oblasti territooriumi esmaspäeval 42 korda, vahendas The Kyiv Independent.
Zelenski külastas Bahmuti rindelinna
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas teisipäeval Bahmuti linna, mille ümbruses toimuvad ägedad lahingud Ukraina ja Vene sõdurite vahel.
President Volodymyr Zelensky greets Ukrainian fighters on the front line in Bakhmut in Donetsk Oblast during an unannounced visit on Dec. 20.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) December 20, 2022
Video by Ukrainian public broadcaster Freedom. pic.twitter.com/mLmJ6RfM4w
Ukraina Telegrami kanal FREEДОМ tegi Zelenski visiidist videoreportaaži.
Uniani teatel külastas Bahmuti linna ka Ukraina asekaitseminister Anna Maljar.
Zelenski visiit toimus ette teatamata. Ukraina president on varem külastanud vabastatud Hersoni ja Izjumi linnast ning varem sõja käigus Butšat.
Venemaa laiaulatuslik sõjategevus Ukraina vastu on kestnud 300 päeva. Venemaa toetatud võitlejad on Ukraina vastu võidelnud alates 2014. aastast.

Economist: erinevad hinnangud Vene suurtükimoona varudele tulenevad sellest kas arvestatakse ka vähekvaliteetset laskemoona Vene suurtükimoona varude sekka
Briti majandusleht The Economist tegi ülevaate eri ametisikute väidetest selle osas kui palju suurtükimoona on Venemaal alles. Sõjandusekspert Michael Kofman arvas, et erinevad hinnangud Vene suurtükimoona varudele tulenevad sellest kas selle sisse arvestatakse ka vähekvaliteetset moona.
Ühendkuningriigi relvajõudude peastaabi juht Tony Radakin ütles 14. detsembril, et Venemaal on kriitiline suurtükimoona puudujääk. 10 päeva varem arvas sama USA rahvusliku luureteenistuse juht Avril Haines.
Lääne ametiisikud on mitmeid kuid rääkinud, et Venemaal on suurtükimoona väheks jäämas ning Venemaa on samade allikate kinnitusel hakanud uurima võimalusi kuidas saada Põhja-Koreast asenduseks uut moona.
Samas ütles Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg detsembri alguses, et Venemaal on varudes veel 10 miljonit suurtükimürsku ning suutlikkus toota aastas veel 3,4 miljonit.
Kofman rõhutab, et Venemaa kehvasti hoitud moon ei ole küll töökindel, kuid ei pruugi olla ebaefektiivne.
Economist toob esile, et Venemaa hoiustab suurtükimoona tingimustes, mis NATO riikide relvajõududes poleks vastuvõetav. Pentagoni allikate väitel kasutavad Vene väed Ukrainas praegu ka mürske, millest osad on toodetud 1980ndatel ehk 40 aastat tagasi.
Leht rõhutab, et kui Vene suurtükimoona varud on nii madalad nagu mitmed allikad on rõhutanud, siis peaks lähikuudel olema näha Vene kaudtule aktiivsuse vähenemist. Samas rõhutas endine Briti sõjaväelane William Owen lehele, et isegi kui paljud Vene mürskud on tõrkega, siis mitmed teised siiski töötavad.
Zelenski sõnul toimuvad kõige ägedamad lahingud endiselt Bahmutis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Bahmutis toimuvad endiselt kõige ägedamad lahingud. Zelenski sõnul on Venemaa kaotanud juba umbes 99 000 sõdurit.
"Bahmut on endiselt kõige tulisem punkt kogu rindejoonel. Alates maist on sissetungijad püüdnud Bahmutit vallutada, kuid aeg hakkab otsa saama. Bahmut ei murra ainult Venemaa armeed, aga ka Vene palgasõdureid, kes tulid asendama sissetungijate kadunud armeed," ütles Zelenski.
"Venemaa on Ukrainas kaotanud juba ligi 99 000 sõdurit. Ühel päeval ulatub kaotuste arv saja tuhandeni. Mille pärast? Moskvas pole sellele küsimusele kellelgi vastust. Ja ei hakkagi olema," ütles Zelenski.
Venemaal Tšuvaššias toimus gaasitoru plahvatus
Tšuvaššia võimude teatel toimus Urengoi-Pomarõ-Užhorodi gaasitorul plahvatus, vahendas Interfax.
Tšuvaššia vabariigi eriolukordade ministeerium teatas Telegrami kaudu, et põleng, mis tingis plahvatuse, tekkis gaasilekke tõttu.
Põlengust jagas videot Vene Telegrami kanal Mash.
Gaasitoru kulgeb Venemaalt läbi Ukraina edasi Euroopasse.
Belgorodi oblastis toimus teisipäeval plahvatus
Teisipäeval toimus Šebekino linnas Belgorodi oblastis plahvatus. Linn asub Vene-Ukraina piiri ligidal, vahendas Ukrainska Pravda.
Plahvatuse tõttu oli osa linnast elektrita, teatas Belgorodi oblasti kuberner Vjašeslav Gladkov Telegrami kaudu. Hiljem elektriühendus linnas taastati.
Kuberneri väitel toimus plahvatus Ukraina vägede rünnaku tagajärjel.
Reuters: USA süüdistas Guterrest Vene ähvardustele järeleandmises
USA süüdistas ÜRO peasekretäri Antonio Guterrest Venemaa ähvardustele järeleandmises, kuna ta keeldus saatmast Ukrainasse ametnikke, kes oleksid seal uurinud Iraanis toodetud droone. Neid droone kasutab Venemaa nüüd Ukraina ründamiseks, vahendas Reuters.
USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina hinnangul rikub Iraanis toodetud droonine tarnimine ÜRO julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni.
"Meil on kahju, et ÜRO pole asunud läbi viima selle teatud rikkumise tavapärast uurimist. Oleme pettunud, et sekretariaat, ilmselt andes Vene ähvardustele järele, pole täitnud selle nõukogu antud uurimise mandaati," ütles USA saadik ÜRO-s Robert Wood.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti peetud sõnavõtus, et esmaspäeval tehtud droonirünnak Ukraina vastu tehti hiljuti Venemaale antud Iraani droonidega. Zelenski sõnul tarnis Iraan Venemaale 250 täiendavat Shahed-drooni.
Meedia: Šoigu visiit "lahinguväljale" jäi rindest 80 kilomeetri kaugusele
Moskva väidab, et kaitseminister Sergei Šoigu külastas Vene vägede positsioone Ukrainas. Rferl-i teatel jäi Šoigu visiit 80 kilomeetri kaugusele rindejoonest.
Ukraina: Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust
Melitopoli linnapea Ivan Fedorov teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust, vahendas The Kyiv Independent.
Plahvatustest teatas ka Venemaa riiklik meedia.
Ukraina energiafirma: 10-tunnised elektrikatkestused on uus reaalsus
"Jah, kümme tundi ilma elektrita on Kiievis täna kahjuks reaalsus. Raske on prognoosida, kui kiiresti me plaaniliste elektrikatkestuste juurde tagasi jõuame," ütles energiafirma DTEK tippjuht.
Venemaa korraldas esmaspäeva varahommikul Kiievi pihta droonirünnaku.

Briti luure: Putin külastas Vene väejuhatuse peakontorit, et panna mitmed inimesed kollektiivselt sõjalise ebaedu eest vastutama
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob esile, et Venemaa president Vladimir Putin külasta 16. detsembril Venemaa välja kuulutatud Ukraina-vastase "sõjalise erioperatsiooni" peakontorit.
Brittide hinnangul tegi Putin sellise avaliku visiidi selleks, et näidata kuidas senise sõjategevuse eest on vastutus paljudel inimestel. Sedasi saaks suunata sõjalise ebaedu kriitika Putini asemel teiste inimeste suunas. Televisioonis näidatud klipiga püüti tõenäoliselt ka kummutada kuulujutte, mille kohaselt peastaabi juht kindral Gerasimov oleks ametist vabastatud.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 December 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 20, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Id2wCoGJlm
#StandWithUkraine pic.twitter.com/fOrx2Lr4Ad
Gerasimov nagu ka Ukrainas toimuva sõjategevuse eest vastutav Sergei Surovikin olid mõlemad kohal ning neid näidati televisioonis koos Putiniga.
Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 430 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase ülevaate Venemaa senistest kaotustest sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 99 230 (võrdlus eelmise päevaga +430);
- tankid 2995 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 5974 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 266 (+2);
- suurtükisüsteemid 1960 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1680 (+23);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4599(+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 177 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Karl Kivil, Allan Aksiim
Allikas: The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda/CNN