Läti uus valitsus on asunud hoogsalt tööle, kinnitas teisipäeva õhtul peaminister Krišjanis Karinš. Esimene olulisim ülesanne on mõistagi uue aasta eelarve koostamine.

Lätis on tava, et valimistele järgnevat aastat alustatakse n-ö tehnilise eelarvega, sest lõpetavad ministrid ei saa uute eest otsuseid ette ära teha. Uuel koalitsioonil on neli kuud aega, et eelarve kokku saada ja see seimile edastada, kuid Karinši teine valitsus loodab jõuda varem.

"Plaanime, et 7. veebruaril saab valitsus eelarve heaks kiita. Päev pärast seda saadame eelarve tutvumiseks Euroopa Komisjonile ja 9. veebruaril peaks rahandusministeerium edastama eelarvega seotud eelnõu seimile," ütles Läti rahandusminister Arvils Ašeradens (Uus Ühtsus).

Läti uue valitsuse rahanduspõhimõtteist pole palju teada. Lubatud on tõsta kaitse-, sisejulgeoleku ja teaduskulutuste osa sisemajanduse kogutoodangust ning mitte teha olulisemaid maksumuudatusi sagedamini kui kord nelja aasta jooksul.

Peaminister rõhutas teisipäeval taas, et rahva heaolu peab paranema ja majandus vajab ümberkujundamist. Esimene sisulisem arutelu eelarve üle toimub valitsuse ülehomsel erakorralisel istungil, jaanuari esimesel poolel väideldakse ja veebruari algul loodetakse sõlmida eelarvekokkulepe omavalitsustega.

"Otsustasime valitsuses saata parlamendile eelnõu kohustusliku taastuvenergia ostukomponendi kaotamise kohta. Tahame selle tasu eemaldada meie elektritarbijate arvetelt lõplikult. Sellega viime lõpuni eelmises valitsuses alustatud töö. Teine ja väga oluline otsus on see, et saaksime täielikult tööle panna uue, energeetika- ja kliimaministeeriumi," ütles Karinš.

Läti Panga värskeima prognoosi põhjal kasvab Läti majandus lõppeval aastal 2,1 protsenti, veel septembris oli prognoos 3 protsenti. Järgmisel aastal on oodata 0,3-protsendilist majanduslangust ja ikka veel kõrget, ligi 11 protsendini ulatuvat inflatsiooni.