Ukrainas rindel käe või jala kaotanud tulevad Eestisse ravile

Heidi Alasepp
Heidi Alasepp Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Uuest aastast plaanitakse Eestisse ravile tuua sõjas jäseme kaotanud ukrainlasi. Seni on tõsisemalt haavatuid Eestis ravitud üksikuid.

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving selgitas, et rindelt haavatute transport Euroopa haiglatesse on väga vaevanõudev. Esmalt viiakse nad Poola ning sealt edasi lennutatakse näiteks Rootsi, Saksamaale, Norrasse.

"Meieni on jõudnud üks traumaatilise vigastusega haige, kes oli küll viga saanud kuu aega enne, kui ta meieni jõudis, aga regionaalhaigla traumakeskus ta vastu võttis ja ravi osutas. Neid traumaatilise vigastusega haigeid on Eestisse tulnud imevähe, aga regionaalhaigla traumakeskus on kogu aeg valmis, kui need haiged peaks siia jõudma," rääkis Talving.

Kõnealune patsient vajas peamiselt taastusravi. Tee rindelt siia on pikk ning võtab kindlasti kauem kui päeva.

"Ehk see haige ei saa olla kriitiline, ebastabiiline ja nii edasi. Sellest johtuvalt ma ei eelda, et neid haigeid väga palju liikuma hakkab meie juurde," lisas Talving.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp ütles, et kokku on Euroopa haiglatesse selliselt toodud umbes tuhat haavatut, kuid soov on aidata rohkemaid. Esialgse plaani järgi annab Eesti abi jäseme kaotanud sõjaväelastele, kuid ka tsiviilisikutele.

"Räägime ikka sellest Žõtomõri piirkonnast, sealsest haiglast, 20-30 inimesest. Nende Ukraina numbrite juures, kus nad räägivad ametlikult, et on 1500 amputatsiooni toimunud, on see väga väike number," märkis Alasepp.

Kuid see ei pruugi olla kõik.

"Ei välistaks tänaste läbirääkimiste hulgas, et me liigume ka mujale. Eesti kogemus tervishoius on tegelikult erinevates piirkondades. Meie välja koolitatud meeskondi on Lvivis, Kiievis kui ka Dnipros. See koostöövõrgustik on meil tegelikult laiem," rääkis asekantsler.

See tähendab, et otsitakse rohkem patsiente, keda aidata ning meditsiinitöötajaid, keda välja koolitada.

Kõige selle jaoks eraldas valitsus augustis kolm miljonit eurot haigekassale. Kuna sellest rahast on järel veel 2,7 miljonit eurot, siis otsustas valitsus neljapäeval, et raha võib kulutada ka järgmise aasta lõpuni. Haavatutele lisaks on Eesti haiglad ravinud hulga rohkem siia saabunud ukrainlasi.

"Need on inimesed, kelle on neerupuudulikkus, vajavad hemodialüüsi, olgu need onkoloogilised diagnoosid – kõik haiged, kes oleks vajanud ravi Ukrainas ja on liikunud siia," ütles Talving.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: