Eesti idapoolsemaid jõule peetakse loomulikult Narva linnuse põhjaõuel. Alates reedest ja veel nädal aega on siin kõik "jõulu" - jõulukohvikud, jõulutantsud, jõulusuupisted ja loomulikult Narva  jõuluvana.

Suurim erinevus venelaste külmataadist on see, et jõuluvanal on Snegurotška asemel abiks päkapikud. Jõuluvana kinnitab, et Narva lapsed on aasta jooksul hästi käitunud.

"Muidugi hästi! Kõik on uueks aastaks kingitused ära teeninud. Seda kinnitavad vanemad ning ka mina kontrollin," ütles jõuluvana.

Jõuluvana juurest saab minna aedikusse loomi silitama või keha kinnitama.

Narvakad armastavad jõulude ajal külas käia ja koos sugulastega jõululauas istuda. 

"Sööme, tantsime, joome, käime külas," kirjeldas kohalik Ruslan. Narvas pannakse tema sõnul jõululauale kõike, mida saab. "Salatid, Olivier' salat peab olema. Heeringas kasuka all, kana või part," rääkis ta.

Kaheksandat aastat tegutsev jõuluküla on samuti muutunud Narva jõulutraditsiooniks.

"Tavaliselt käime jõulude ajal Narva linnuses, sest siin on alati mingisugune kultuurikava, see pakub huvi meie lapsele ja täiskasvanutele samuti," rääkis Narva elanik Kristina.

Jõuluküla väravaid avab külastajatele Leiutajateküla Lotte. Rahvast lõbustavad eesti rahvatantsijad. Jõuluküla töötab Narva linnuses kuni 27. detsembrini.