Venemaa ründas taas Hersoni linna keskust
Ukraina läheb pühade hooajale vastu teadmisega, et Venemaa võib üritada õhurünnakutega tsiviiltaristu ja energiajaamade vastu rahulikku elanikkonda terroriseerida. Nii reedel kui ka laupäeval langes hukkunutega rünnakute ohvriks Hersoni linn.
Oluline 24. detsembril kell 20.37:
- Britid: Venemaa vähendas personalipuudust, aga endiselt napib rakette;
- Ukraina luure: Venemaa on Iraanilt saanud 1700 drooni;
- Zelenski: Ukraina loob oma jõuluime;
- Ukraina piirivalve: Valgevenest ei liigu väed ega varustus Ukraina poole;
- Venemaa jätkas rünnakuid Donetski ja Luhanski oblastites;
Hersoni kesklinna pommitati laupäeval
Hersoni kuberner Jaroslav Januševitš teatas, et Venemaa laupäevases rünnakus Hersoni kesklinnale sai surma vähemalt kümme ja vigastada 58 inimest.
"Jõululaupäeval ründasid venelased linna keskust. Nad ründasid turgu, kaubanduskeskust, elumaju, asutusi; kohti, kus inimesi on kõige rohkem," lausus Januševitš.
President Volodõmõr Zelenski mõistis rünnaku hukka, öeldes: "Terroristlik riik jätkab Vene maailma meile toomist pommitades tsiviilelanikkonda. Herson. Hommikul, laupäeval, jõulude eel, linna keskosas. Need ei ole sõjaväerajatised. See ei ole sõda reeglite järgi. See on terror, tapmine hirmutamise ja naudingu pärast. Maailm peab nägema ja mõistma, millise absoluutse kurjuse vastu me võitleme."
⚡️ Governor: At least 5 killed, 35 injured in Russian attack on central Kherson.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) December 24, 2022
President Volodymyr Zelensky condemned the attack, saying "it is killing for the sake of intimidation and pleasure."
Photos: President Volodymyr Zelensky via Telegram pic.twitter.com/oOO93PpBzH
Õhurünnakusireenid kõlasid laupäeval taas Hersoni oblastis, nagu ka Kiievis, Luhanskis, Harkivis, Donetskis, Zaporižžjas ja veel seitsmes oblastis.
Zelenski: Ukraina loob oma jõuluime
Ukrainlased loovad ise nendel jõuludel ime, näidates, et neid ehmata Venemaa rünnakud vaatamata sellele, et miljonid inimesed on jäänud pimedusse, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval tehtud läkituses.
Zelenski ütles, et kuigi vabadusel on kõrge hind, makstaks orjuse eest veelgi kõrgemat hinda. "Me pidasime vastu sõja alguses, me lõime tagasi rünnakud, pidasime vastu ähvardustele, tuumaterroriga väljapressimisele, raketirünnakutele. Me peame vastu ka selle talve, sest me teame, mille eest me võitleme," lausus ta.
"Isegi suures pimeduses leiame me üksteist üles, et tugevalt kallistada. Ja kui pole sooja, hoiame me üksteise ümbert tugevasti kinni ja soojendame teineteist," lisas ta.
Ukraina piirivalve: Valgevenest ei liigu väed ega varustus Ukraina poole
Ukraina piirvalve pole täheldanud Valgevenes vägede ja varustuse liikumist Ukraina poole, ütles piirivalve pressiesindaja Andrii Demtšenko.
"Olukord piiril Valgevenega on täieliku kontrolli all," ütles ta, lisades, et Valgevene on siiski piiri tugevdamas.
Ukraina jälgib tähelepanelikult Valgevenes toimuvat, sest Venemaa ja Valgevene viivad seal läbi ühisõppusi.
Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov ütles, et Venemaa on üritanud Ukraina armees paanikat tekitada, pannes oma sõdureid Valgevenes rongidesse, mis liiguvad Ukraina piiri poole.
Budanov lisas, et Vene vägede rünnakut Valgevenest ei saa täielikult välistada.
Ukraina luure: Venemaa on Iraanilt saanud 1700 drooni
Venemaa on Iraanilt hankinud 1700 Shahedi kamikaze-drooni, ütles Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov intervjuus New York Timesile.
Suurenenud võimekusega Ukraina õhukaitse on suutnud suure osa droonidest enne sihtmärgini jõudmist alla lasta ning Venemaa on ära kasutanud umbes 540 drooni, lausus Budanov.
Ballistilisi rakette on Iraan aga keeldunud Venemaale saatmast.
"Iraan ei kiirusta sellega arusaadavatel põhjustel, sest nii pea kui Venemaa esimese nendelt saadud raketi välja tulistab, suureneb sanktsioonide surve," ütles Budanov.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 480 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 101430 (võrdlus eelmise päevaga +480);
- tankid 3006 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5994 (+8);
- lennukid 283 (+0);
- kopterid 267 (+0);
- suurtükisüsteemid 1988 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+4)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1706 (+8);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4627 (+5);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 178 (+0).
Britid: Venemaa ründab taristut rakettide nappuse tõttu harvemini
Briti kaitseministeerium teatas, et Venemaa piirab tõenäoliselt oma raketirünnakuid Ukraina infrastruktuuri vastu, sest nende tiibrakettide tarne on piiratud. Laupäevases luureraportis teatas ministeerium, et Venemaa on oktoobrist suurendanud oma vägesid Ukrainas kümnete tuhandete reservväelastega ja leevendanud nii personalipuudust, kuid suure tõenäosusega piirab laskemoona nappus Venemaa pealetungioperatsioone.
Aruandes väitis Briti luure, et ainuüksi kaitseoperatsioonide jätkamine piki Venemaa pikka rindejoont nõuab märkimisväärseid igapäevaseid kulutusi mürskudele ja rakettidele. Moonapuuduse tõttu on Venemaa vähendanud oma kaugmaarakettide rünnakuid Ukraina taristu vastu umbes korrale nädalas.
Ukraina: Venemaa ründas kümmet asulat
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina väed tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Venemaa rünnakuid kümne asula lähedal Donetski ja Luhanski oblastis. Ukraina kindralstaabi teatel tegi Venemaa armee 24 tunni jooksul Ukraina vastu kolm raketi-, kümme õhu- ja üle 60 raketiheitjarünnaku.
Ukraina relvajõud tõrjusid viimasel ööpäeval Venemaa rünnakuid Luhanski oblastis Andriivka lähedal, samuti Donetski oblastis Jampolivka, Rozdolivka, Bahmutske, Bahmuti, Pivnitšne, New Yorki, Kranshorivka, Vodiane ja Mariinka lähedal. Kindralstaap kinnitas ka, et Ukraina väed hävitasid neljapäeval kaks Vene suurtükisüsteemi koos laskemoonaga Zaporižžja oblastis. Üle 70 Vene sõduri sai vigastada.
Zelenski: Vene terroristid põlgavad kristlikke väärtusi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas reedeses kõnes oma kaasmaalasi, et venelased võivad jõulude ja aastavahetuse paiku tugevdada rünnakuid. "Pidage meeles, kes meie vastu võitleb. Läheneva pühadehooaja tõttu võivad Vene terroristid taas aktiveeruda. Nad põlgavad kristlikke väärtusi ja igasuguseid väärtusi üldiselt. Seetõttu palun pange tähele õhurünnaku signaale, aidake üksteist ja hoolitsege alati üksteise eest," sõnas Zelenski. Ta lisas, et Venemaa kodanikud peavad selgelt mõistma, et terror ei jää kunagi vastuseta.
Jermak: 2023. aasta on sõjas otsustav hetk
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles intervjuus ajalehele The Guardian, et 2023. aasta on sõjas otsustav hetk, kuid keeldus ütlemast, millal või kus Ukraina võib oma järgmist vasturünnakut alustada. "Teeme kõik endast oleneva, et oma territooriumi tagasi võtta. Ma saan aru, et see saab olema raske töö. Meie vapper rahvas jätkab võitlust. Olen kindel, et järgmine aasta on tõesti võiduaasta," rääkis Jermak väljaandele.
Küsimusele, kas võit hõlmaks ka 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi tagasivõtmist, vastas ta: "Absoluutselt." Personaliülem ütles ka, et ei taha spekuleerida Vladimir Putini ja Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka kohtumise teemal. "Meil on oht kogu piiri ulatuses, ma ei taha teada, mis Putini peas toimub, ütles Jermak. Ta ütles, et Kiiev on saanud oma partneritelt ja rindesõduritelt luureandmeid ning on valmis "igasuguseks provokatsiooniks".
Toimetaja: Mari Peegel, Marko Tooming
Allikas: The Guardian, Reuters, The Kyiv Independent