Katoliiklased kogunesid jõululaupäeva hilisõhtul kesköömissale. Tallinna Peeter-Pauli katedraal oli rahvast täis. Eesti Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ütles, et tänavu oleks justkui keeruline tunda ja jagada rõõmu – Ukrainas kestab Venemaa agressioon ja meie keskel elavad põgenikud, kelle kodustel on raske. Jourdani sõnul aga on jõulurõõmu jagamine just tänavu tähtis.

"Ma soovin kõikidele tõelist jõulurahu ja jõulurõõmu ka. Võib-olla selle mõttega ka, et ei saa olla rahu meie ümber, Eesti ümber, kui ei ole rahu meie sees, meie südames. Ja püüame, et oleks rahu meie südames, kodus, siin, Eestis ja siis see rahu tuleb ka mujal, seal kus ta peab tulema," kõneles piiskop.

Koos katoliiklaste ja luterlastega peab Eestimaal praegu jõule ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Eestis tegutseb kaks õigeusu kirikut ning teise, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku jõulud on jaanuaris.

"Tänasel jõulupühal ja uue, 2023. aasta künnisel võtkem jumalik lapsuke rõõmuga vastu oma ellu. Saagem temast innustust kõigis oma otsustes, et need oleksid kantud rahust, kooskõlast, andestusest, õiglusest ja ligimesearmastusest. Olgu 2023. aasta tänu jumalapoja toodud päästele täis rahu, armastust ja ühtsust," rääkis Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus.

Eesti Evangeelse Luterikiriku Kiriku kogudustes peeti pühapäeval Kristuse sündimise püha ehk esimese jõulupüha jumalateenistusi. Tallinna Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru ütles, et advendiaja algusest peale on kirikus olnud lisaks jumalateenistustele ka koolide aktusi ning kontserte.

"Eks me paraneme nendest keerulistest aegadest, kus on koroona ja kus ei tohtinud kokku tulla. Ja mõneti on see osasid inimesi ikkagi eemal hoidmas, sest koroona on praegu taas suhteliselt palju leivinud ja need, kes on õrnemad ja keda tuleb, need ka hoiavad. Ja loomulikult, kes on harjunud eemale jääma, siis uuesti teed leida on üsna keeruline," rääkis Tuhkru.

Samas saab vaadata jumalateenistusi nagu koroonaajal ka interneti vahendusel.