Lätis on vaesusriski piiriks 513 eurot ning 2021. aastal jäid selle piiri alla 418 000 inimest ehk 22,5 protsenti Läti elanikkonnast. Veel 2020. aastal oli alla vaesusriski piiri veidi rohkem ehk 0,9 protsenti rohkem inimesi. Vaesusriskis olevate elanike arv ja osakaal Läti rahvastikust on alates 2014. aastast püsinud suhteliselt samal tasemel, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.

2022. aasta statistilised andmed Läti kohta avaldatakse 2023. aastal. Läti vaesusriski piiriks loetakse 513 eurot ühe isiku kohta kuus. Veel 2020. aastal oli vaesusriski piiris 427 eurot.

Läti leibkondades, kuhu kuuluvad kaks täiskasvanut ning kaks alla 14-aastast last, oli vaesusriski piiriks 2021. aastal 1077 eurot ning 2020. aastal 991 eurot.

Kõige rohkem oli vaesusriski piirist allpool olevaid inimesi Läti Vidzeme regioonis (36,2 protsenti) ning Latgale regioonis (34,6 protsenti). Kõige vähem elas vaesusriski piirist allpool elavaid inimesi Riias (15,9 protsenti) ja Pierigas (16,6 protsenti). Kurzeme regioonis oli 27,8 protsenti elanikkonnast vaesusriskis ning Zemgales 21 protsenti.

Eurostati andmetel on Läti Eesti järel teisel kohal vaesusriskis pensionäride osakaalu poolest.

LSM toob esile, et Lätis on vaesusrisk vähenenud riigi toetuste kasvu tõttu, kuna Lätis on tõstetud pensioni miinimummäära ja toetust vajavate leibkondade toetuseks vajaliku miinimumsissetuleku taset. Samuti mängisid olulist rolli koroonapandeemia ajal jagatud toetused.

Läti statistikaameti hinnangul oleks riigis vaesusriskis inimeste osakaal 40,7 protsenti kui riigis poleks sotsiaaltoetusi.