Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 70 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti).

Muudest rahvustest elanike jaoks on kõige olulisemaks infoallikaks Eesti uudisteportaalid (47 protsenti) ja sotsiaalmeedia (45 protsenti). Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks kümnele protsendile ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 11 protsendile muudest rahvustest elanike jaoks.

Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 18 protsenti muudest rahvustest elanikest. Viimase poolaasta jooksul on vastav näitaja vähenenud: oktoobris oli see 22 protsenti, septembris 21 protsenti, augustis ja juunis 24 protsenti ning aprillis ja mais 30 protsenti.

Võrreldes oktoobriga pole elanike usaldus uudistekanalite vastu Venemaa-Ukraina konflikti teemal info saamisel muutunud: Eesti kanaleid usaldab sel teemal 71 protsenti, Lääne kanaleid 56 protsenti, Ukraina kanaleid 41 protsenti ja Venemaa kanaleid kaheksa protsenti elanikest. Eestlastest usaldab Eesti kanaleid 86 protsenti, Lääne kanaleid 70 protsenti, Ukraina kanaleid 54 protsenti ja Venemaa kanaleid kaks protsenti, muudest rahvustest elanikest aga usaldab Eesti kanaleid 39 protsenti, Lääne kanaleid 27 protsenti, Ukraina kanaleid 16 protsenti ja Venemaa kanaleid 22 protsenti.

Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi 2022. aasta 17.– 21. novembril läbi üle-eestiline avaliku arvamuse
uuring, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Varem on sarnased uuringud toimunud umbes ühekuuse intervalliga.