Tartu, Luhamaa, Narva, Kuressaare: AK korrespondendid võtsid aasta kokku
2022. aasta viimases "Aktuaalses kaameras" vaatasid lõppevale aastale tagasi uudistesaate korrespondendid Tartus, Kagu-Eestis, Narvas ja Saaremaal ning tõid välja nende piirkondade olulisemad märksõnad sellest aastast.
Tartu korrespondent Ode-Maria Punamäe tõi Tartu kui heade mõtete linna aastat kokku võttes esile kevadise suure ühislaulmise Ukraina heaks. Keerulisema poole pealt märkis ta ära selle, et alles hiljuti protestisid Tartu Raekoja platsil Tartu kultuuritegelased palga pärast ning ka ülikoolide rektorite mure kõrghariduse rahastamise pärast.
Tartus jäävad 2022. aastast meelde ka mitu julget ideed, mis rahvast lõhestasid, näiteks Toomkiriku varemetesse plaanitud restoran või SÜKU, millega tänavu jõudsalt edasi mindi.
Kagu-Eesti korrespondent Mirjam Mõttus tervitas televaatajaid Luhamaa piiripunkti juhtimisruumist, mis on kogu piirivalve kõige salajasem koht ning mille ekraanidele jookseb kokku info, mis reaalajas piiril toimub.
Mõttuse sõnul on 2022. aasta olnud piirivalve jaoks kahtlemata väga eriline. "Esiteks, Eesti piirivalvel täitus tänavu 100 tegutsemisaastat. Tänavu juuni keskpaigas avati esimene 23,5 kilomeetrit väljaehitatud piiri, kus nüüd on uhke piiritara, on juurdepääsuteed," rääkis Mõttus.
Paraku tõi lõppev aasta piirivalvele ka traagilisi sündmusi. Oma elu kaotas piirivalvebussi ja rongi kokkupõrkes 39-aastane kiirreageerija Alar Ilumets.
Kahtlemata jääb seda aastat piirivalvurite jaoks aga ennekõike meenutama Urkaina sõjapõgenike tulv ka selles samas Luhamaa piiripunktis. Kagu piiripunkti juht Peter Maran ütles aasta töid kokku võttes, et on olnud väga emotsionaalne aeg.
"Oleme teinud sisenemiskeelde, mis tunduvad vahel moraalselt valed, kuid juriidiliselt ei ole olnud valikut. Ja see laste aitamine, see on ühtpidi positiivne, teistpidi on seda olnud väga raske teha. Pisraid on olnud palju ka meie ametnike silmis, piiriületajate silmis," rääkis Maran.
Rõõmsamatest juhtumitest meenutas Maran üht oktoobri alguse vahejuhtumit.
"Kaks Ukraina veokijuhti, jälgisime neid kaamerast, põrutasid läbi Venemaa piiripunkti meile ja pärast nendega vesteldes selgus, et neid oli Venemaa piiripunktis juba kinni hoitud kuus kuud, taheti ära võtta nende veokeid ja pärast koheldi neid siin kui kangelasi, kõik teised veokijuhid tahtsid nende kätt suruda. Remontisid siin oma autod ära, mis olid natuke kannatada saanud ja liikusid edasi kodumaale," jutustas Maran.
Narva korrespondent Jüri Nikolajev ütles oma aastakokkuvõttes, et tavaline Eesti elanik ütleb kindlasti, et Narva jääb lõppeval aastal meelde eeskätt monumendisõja ja kurikuulsa Narva tanki äraviimisega.
"Võib-olla nii see paistab, kuid Narva pole siiski mitte ühe tanki linn. Narva on piirilinn, Euroopa värav. Üle Narva silla saabus meile sel aastal tuhandeid sõjapõgenikke. Me võtsime kõik lahkelt vastu ja saatsime edasi. Vene turiste meile enam ei tule, kuid Narva Vaba lava võõrustab Venemaalt põgenenud kultuuritegelasi," rääkis Nikolajev.
Narva korrespondent nentis ka, et see, mida venelased Ukrainas teevad, on pannud ka narvakaid poolt valima. "Sel aastal on hakanud Narvas tõusma eestlaste osakaal, üha rohkem Narva elanikke peab end nüüd eestlaseks," tõi Nikolajev välja.
Nikolajev usub, et üks tavaline Narva inimene soovib uuelt aastalt sõja lõppu ja rahu saabumist.
"Et lapsed koolis õppides eesti keelega toime tuleksid. Et piir lõplikult ei sulguks ja Narva ei muutuks Euroopa tupiklinnaks. Et ka saabuval aastal jätkuks tööd, leiba, tervist. Et tuleks üks päris tavaline aasta, mitte see, mis meid seekord alt vedas," võttis Nikolajev narvakate soovid kokku.
Kuressaares oli kaamera ees "Aktuaalse kaamera" Saaremaa korrespondent Margus Muld, kes lõppeva aasta tähtsaima saavutusena Saaremaale tõi välja selle, et üle aastakümnete kasvas Eesti suurima saare rahvaarv ning seda mitte üksnes Ukraina põgenike tõttu. Saarlastele jääb lõppevast aastast kindlasti meelde ka hiljutine tormist tingitud pikk elektrikatkestus, millest tuleks kindlasti õppida.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi