Oluline 1. jaanuaril kell 21.50:

- Ukraina peastaap märgib, et Vene väed pommitavad Hersoni vabastatud alasid, et sundida tsiviilelanikke sealt põgenema;

- NATO peasekretäri sõnul tuleb valmis olla sõja venimiseks pikemale perioodile, sest Venemaa pole loobunud kogu Ukraina vallutamise plaanist;

- Ukraina presidendi kantselei teatel tegid Vene väed Hersoni linnale uusaastaööl seitse rünnakut;

- ISW: Vene raketivaru vähenedes on neil keeruline jätkata praegust tegevust;

- Venemaa jätkas rünnakuid Kiievi vastu;

- Zelenski: ma soovin meile kõigile üht - võitu.

Ukraina peastaap: Venemaa pommitab Hersoni, et sundida ukrainlasi põgenema

Vene väed on pommitanud Hersoni oblasti asulaid eelkõige selleks, et sundida tsiviilelanikke sealt põgenema, teatas Ukraina relvajõudude peastaap 1. jaanuaril.

Vene väed on pommitanud Hersoni oblastis okupeerimata alasid ja Hersoni linna iga päev. Ukraina väed vabastasid Hersoni 11. novembril. Linn oli kaheksa kuud okupatsiooni all olnud.

Ukraina peastaabi teatel pommitati ainuüksi 30. detsembril Hersoni oblasti vabastatud alasid rohkem kui 60 korral ning kaks tsiviilelanikku said rünnakuis vigastada.

Ukraina relvajõudude teatel jätkab Venemaa inimeste mobiliseerimist Hersoni oblastiga külgneval okupeeritud Krimmi poolsaarel. Ukraina peastaabi väitel on Venemaa sõjaväekomissariaadid kontrollid võimalike ajateenijate nimekirju, et leida inimesi, keda võiks tänavu mobiliseerida.

Stoltenbergi sõnul tuleb valmis olla sõja venimiseks pikemale perioodile

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus lääneriike olema valmis Ukraina sõja venimiseks pikemale ajavahemikule. "Venemaa pole näidanud üles ühtki märki, et kavatseb loobuda oma peamisest eesmärgist võtta oma kontrolli alla kogu Ukraina," põhjendas Stoltenberg BBC-s.

Ta märkis, et Ukraina armee edusammud ei tohiks luua petlikku pilti Kiievi kiirest võidust.

NATO peaskeretär eeldab, et Vene väed valmistuvad sõja venimiseks ja teevad ilmselt ka uue suurema pealetungikatse. Sellele viitab Stoltenbergi sõnul Venemaal läbi viidud mobilisatsioon.

Stoltenberg rõhutas, et sellises olukorras vajab Ukraina teravalt lääneriikide abi. Ta kutsus liitlasriike jätkama Ukraina toetamist ja kutsus üles koostama ka pikajalise toetuse tegevuskava.

Stoltenberg märkis, et enamik sõdasid lõpeb rahuläbirääkimistega, nii ka see. Sõjaline toetus Ukrainale on ainuke viis tuua Venemaa läbirääkimiste laua taha, ütles Stoltenberg.

Ukraina ametnik: Vene väed tegid Hersonile seitse rünnakut

Venemaa rünnakus Hersoni linnale hukkus 1. jaanuari öösel üks inimene, ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Tõmošenko.

Tema sõnul tegid Vene väed linnale seitse rünnakut, mille tõttu sai purustusi kohalik lastehaigla. Lisaks ühele hukkunule sai üks inimene ka vigastada.

Vene väed on tugevdanud Hersoni oblastis vabastatud alade pommitamist pärast seda, kui nad novembris sealt tagasi tõmbusid.

31. detsembril ründas Venemaa rakettidega üle kogu Ukraina. Surma sai kaks ja vigastada rohkem kui 30 inimest.

ISW: Vene raketivaru vähenedes on neil keeruline jätkata praegust tegevust

USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) hinnangul on Vene vägede täppisrakettide varu kahanemas, mistõttu on neil raske praeguse intensiivsusega tegevust jätkata.

ISW hinnangul võib see lähiajal mõjutada enim intensiivset tegevust Bahmuti piirkonnas.

Mõttekoja teatel illustreerib Venemaa presidendi Vladimir Putini uusaastatervitus, et Putin ei ole kindel oma võimekuses kujundada Venemaa inforuumi ja keskendub endiselt sõja ja selle kulukuse õigustamisele oma rahvale.

Venemaa jätkas rünnakuid Kiievi vastu

Venemaa jätkas ööl vastu 1. jaanuari raketi- ja droonirünnakuid Kiievi vastu, vahendas Kyiv Independent.

Ukraina õhuvägede teatel hävitasid nad 45 Iraani drooni, 13 neist laupäeva õhtul ja 32 peale keskööd. Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatel ei saanud esialgsete andmete järgi keegi rünnakutes viga.

Kiievis jätkub õhuhäire.

Ukraina teatel korraldas Venemaa viimase ööpäeva jooksul 31 raketirünnakut ja 12 õhurünnakut.

Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel sai rünnakutes kannatada infrastruktuur Sumõs, Hmelnõtskõis, Zaporižžjas ja Hersonis.

Zelenski: ma soovin meile kõigile üht - võitu

"Ma tahan soovida meile kõigile üht - võitu. See on peamine. Üks soov kõigile ukrainlastele," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma uusaastatervituses mõned minutid enne südaööd.

"Me oleme valmis vabaduse nimel võitlema. Seetõttu oleme kõik siin. Mina olen siin. Meie oleme siin. Teie olete siin. Kõik on siin. Me oleme kõik Ukraina," ütle Zelenski.

Venemaa president Vladimir Putin kutsus oma uusaastapöördumises Vene rahvast üles toetama Ukrainas sõdivaid Vene vägesid.

Reznikov: Venemaa sulgeb nädala pärast riigipiirid

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et Venemaa sulgeb teise mobilisatsioonilaine tõttu nädala pärast Vene meeste väljapääsu takistamiseks oma piirid.

"Jaanuari alguses sulgevad Venemaa võimud meestele piirid, kuulutavad välja sõjaseisukorra ja alustavad järjekordset mobilisatsioonilainet. Piirid suletakse ka Valgevenes," ütles ta.

Ukraina luuredirektoraadi juht Kõrõlo Budanov ütles varem 30. detsembril BBC-le antud intervjuus, et Venemaa kavandab tööjõupuuduse tõttu uut mobilisatsioonilainet alates 5. jaanuarist.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga üle 750 sõduri

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 106 720 (võrdlus eelmise päevaga +760);

- tankid 3031 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 6084 (+9);

- lennukid 283 (+0);

- kopterid 269 (+0);

- suurtükisüsteemid 2021 (+5);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 423 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 213 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1792 (+46);

- tiibraketid 723 (+12);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4720 (+13);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 181 (+1).

Suurimaid kaotusi kandsid Vene väed Lõmani ja Bahmuti suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.