Mitu Sindi korteriühistut on oma majad just KredExi rekonstrueerimistoetuse abil korda teinud. Kaks maja, kus asja hakkas vedama Elis Vahemets, olid veel 2016. aastal majavalitsuse all. Siis tehti ühistud, aga õige pea selgus, et remondifondi kogutav kulus pisiremontideks ja suuremateks töödeks säästa ei õnnestunud. Nii tuligi päevakorda KredEx. Punti võeti veel kaks ühistut ja asi läks lahti.

"KredEx toetas kogu renoveerimist meie piirkonnas 50 protsendiselt ehk pool ehituse summast. Kui meie renoveerimine ühe maja kohta läks maksma 1,2 miljonit, siis pool sellest summast me saime KredExilt. Aga arvestades tänaseid ehitushindu, siis on väga hästi, et me sel hetkel kõik ära tegime," rääkis Vahemets.

Muidugi tuli võtta pangalaenu ja et ühistu liikmed sellega nõusse jääksid, tehti tõsist teavitustööd. Korteriühistu Surju 7 tegi maja väljastpoolt korda, kasutades samuti KredExi toetust, nüüd võetakse ette kogu maja. Eeltöö on kestnud aasta.     

"Me tahame teha nüüd seda, mis eelmisel korral tegemata jäi. Vahetada küttesüsteem, renoveerida torustik, teha korralik ventilatsioon ja panna ka väikese päikesepargi, et meie elamine oleks odavam ja mugavam," lausus korteriühistu Surju 7 juhatuse liige Annika Isand.

Pangalaenuta pole ükski KredExi toetust taotlenu toime tulnud.

"Kui korteriühistu on algusest peale tegelenud projekti planeerimisega põhjalikult, kaasanud eksperdid, konsultandid ja panga kohe algusest peale, siis üldjuhul jõutakse sellisele lahendusele, mis kõiki osapooli rahuldab. Aga see eeldab, et korteriühistu üldkoosolek kiidab heaks ka laenuotsuse," lausus SEB panga kliendihaldur Andres Angerjärv.

Eestis on renoveerimist vajavaid kortermaju väga palju.

"Praegu on  see elamufond umbes 14 000 korteriühistu hoonet. KredExi toetuse abil renoveeritakse umbes sada kuni 150 hoonet aastas. See tähendab, et jätkub tööd sajaks aastaks umbes. Sellepärast ongi oluline, et me rohkem jagame teavet inimestele," ütles Kredexi korteriühistute konsultant Merle Einola.