Ammu selgeks väideldud ja otsustatud muudatus jõustus nüüd, alanud aastaga  finants- ja kapitaliturgude komisjon pole enam eraldi asutus, vaid osa Läti pangast. Ühinemist on ette valmistatud terve aasta ning nüüd teeb Läti pank ka järelevalvet finantsasutuste tegevuse üle ja jälgib nende arengut.

Lätis loodetakse, et selline rahanduse juhtimise mudel pole mitte ainult kokkuhoidlikum, vaid ka tõhusam, sest võimaldab paremini kasutada mõlema asutuse teadmisi ja kogemusi. Uuest aastast jõustusid uus Läti panga seadus ja panga struktuur.

Samas algas uus aasta Läti jaoks nii-öelda tehnilise eelarvega. See on parlamendivalimiste järgsel aastal tavapärane, sest lõpetav valitsus ei saa uue valitsuse eest otsuseid ette ära teha.

"Julgeolek, haridus, energeetika, konkurentsivõime ja elukvaliteet – need on väga konkreetsed teemad. Kaitsevõime jaoks peame kindlustama, et meie kaitsejõudude rahastamine võimaldaks suurendada sõjaväelaste arvu ja kehtestada riigi kaitseteenistus," ütles eelarve kohta Läti peaminister Krišjanis Karinš.

Osa sissetulekuid puudutavaid otsuseid on aga tehtud varem ja need jõustusid uue aasta algusega. Nii on Läti alampalk nüüd 620 eurot. Naabritele jääb see ikka alla, kuid läinud aastaga võrreldes on tõus päris tuntav.

Koolieelsete lasteasutuste töötajate alampalk tõusis 100 euro võrra ja on nüüd 1070 eurot. Pensionile saab nüüd Lätis 64 ja poole aasta vanuselt, 1. maist on aga kõigil 15-aastaseks saanutel Lätis kohustuslikuks isikut tõendavaks dokumendiks ID-kaart, seni on Lätis paljud kasutanud veel passi.

Pealinnas Riias kehtib turismimaks – üks euro iga ööbimise pealt. President Egils Levits peab, nagu ka peaminister, alanud aastal väga tähtsaks majanduse ümberkujundamist.

"Peamised suunad on välis- ja sisejulgeolek, majanduse ümberkujundamine ja mõjus toetus inimestele, kes seda kõige rohkem vajavad," ütles Levits.

Poole aasta pärast saab Lätis presidendi järjekordne nelja-aastane ametiaeg täis. Kas Egils Levits jätkab riigipeana või mitte, on praegu keeruline öelda. Valitsuskoalitsiooni moodustades arvati, et ka presidendiameti kohta on mingid kokkulepped sõlmitud, läbirääkijad ise aga kinnitavad, et riigipea teemat pole veel arutatud. Ka Levits ise on lubanud alles kevadel öelda, kas ta üldse soovib jätkata.