"Narva valis endale tunnuslauseks "Euroopa algab siin". Nii ongi, Narvast algab euroopalik mõtteruum. Aga Narva tunnuslause võiks ka olla "Vabadus algab siin". Sest tõepoolest, siitsamast – Narva külje alt – läheb murdejoon, kus ühel pool on vabadus ja teisel pool vabaduse puudumine. See pole enam mõtteline, vaid praegu juba poliitiline joon, mis asetab meid vabaduse esimestele meetritele," rõhutas president Karis.

Eesti tähistab Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 3. jaanuaril. 1920. aastal kell 10.30 vaikisid relvad Vabadussõjas.

Selle puhul toimunud piduliku rivistuse Narvas Peetri platsil võttis vastu riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigi president Alar Karis. Seejärel asetati pärjad Vabadussõjas hukkunute mälestusmärgi jalamile Siivertsi kalmistul.

Tallinnas Vabaduse väljakul mälestati langenuid ja kaitseminister Hanno Pevkur asetas Eesti rahva nimel pärja vabadussamba jalamile. Kõnes ütles minister, et sõjas langenud 6000 inimest oli väikesele rahvale kallis hind.

Haapsalus mälestati Vabadussõjas langenuid linna lipuväljakul. Vaikuseminuti järel asetati läänlaste Vabadussõja mälestussamba jalamile pärg ja küünlad ning peeti kõnesid. Kaitseliidu lääne maleva pealik major Andres Välli ütles, et lisaks kaitseliitlastele ja kaitseväelastele on Vabadussõja sündmusi oluline meeles pidada kõigil Eesti inimestel.

"Väikese rahvana me suudame ainult üheskoos. Iga inimene on selleks valmis ja iga inimene on ka võitleja, kas vägivallatu või siis ka valmis sõjaliselt vastu hakkama meie vastasele," sõnas ta.