B-võõrkeele valiku suurendamine võib väikekoolides keeruliseks osutuda
Haridusministeerium muudab koolidele kohustuslikuks pakkuda teise võõrkeele valikut vähemalt kahe keele vahel, soovides vähendada vene keele domineerimist B-võõrkeelena. Väiksemates koolides võib õpetajate puuduse tõttu valiku pakkumine keeruliseks osutuda.
Tartu linnast paarikümne minuti kaugusel väikeses Melliste koolis saavad õpilased lisaks inglise keelele õppida vene keelt. Muud keelevalikut pole.
"Aus vastus oleks, et meil on see aegade algusest olnud. Korra meil isegi oli, kui sooviti saksa keelt. Me isegi proovisime, aga kuna me ei saanud õpetajat ja järgmistel aastatel see soov ei tulnud nii teravalt esile ja vene keele õpetaja oli olemas, siis me jätkasime vene keelega," rääkis Melliste kooli direktor Aile Kilgi.
Sügisest peaksid aga kõik koolid pakkuma B-võõrkeele mitmekesisemat valikut.
"Praegu on niimoodi, et enamuses koolides Eestis on tõesti ainult üks B-võõrkeel ja see on enamasti vene keel. /.../ Sügisel on kõigile koolidele kohustuslik pakkuda ka teist võõrkeelt. Vene keele hegemoonia B-võõrkeelena murtakse ära, pakkumine suureneb," ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Eesti keelt teise keelena õppijatele ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. Eesti õpilastega samad tingimused hakkavad vene koolides kehtima järgmisel aastal, kui toimub üleminek eestikeelsele õppele. Eesti koolid peavad aga juba tänavu sügisel võõrkeele valikut mitmekesistama.
"Ühes klassis kolm tundi nädalas, see tähendab väga minimaalset koormust õpetajale. Võib-olla siis saame kahasse naaberkoolidega leida õpetaja. Aga loomulikult peame tegema ka väikese uuringu, millist keelt meie õpilased ja vanemad eelistavad teise keelena," arutles Kilgi.
Õpetajate puuduse kohta ütles minister, et ülikoolides ju koolitatakse nii prantsuse kui ka saksa keele õpetajaid, ent suur osa neist pole koolidesse tööle läinud. Väiksemates koolides nagu Melliste on aga osa klasse nii väikesed, et kahte keelegruppi moodustada on keeruline.
"Kui soovijaid on vähe, siis nad saavad kokkuleppel käia ka mõnes teises koolis tunnis. Nii et küllap need asjad lahendatakse ja need õpetajad leitakse. Õpetajate taha see õppekava rakendamine ei jää," arvas Lukas.
Kui valitsus uuendatud õppekavad heaks kiidab, hakkavad muudatused kehtima alates 2023. aasta sügisest. Koolid peavad enda õppekava ja õppekorralduse muudatustega kooskõlla viima hiljemalt 1. septembriks 2024.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
